30 aastat tagasi, 4. oktoobril 1994 avas Coopi eelkäija ETK (Eesti Tarbijate Keskühistu) Eesti esimese hüpermarketi Tallinnasse Kalda tänavale, mis kandis nime Tihniku Maksimarket. Tähtpäeva eel meenutas tollase Tihniku Maksimarketi ostu- ja müügijuht Ene Pihotalo, kuidas valmistati ette Maksimarketi avamist ja milliste meeleoludega võtsid Eesti inimesed uuendusliku kaupluste kontseptsiooni vastu. 

Minu tööelu kõige huvitavam aeg saabus siis, kui ETK otsustas avada Eesti esimese kaasaegse hüpermarketi – Tihniku Maksimarketi. See oli aeg, kus Eesti Vabariik oli taasiseseisvunud ja inimesed kõikides valdkondades õppisid, kuidas teha asju uutmoodi. Nii nagu läänes. Ka meie õppisime palju ja ilmselt jäävad 90ndad kõige kirjumaks ajaks. Sellist suurt poodi ei olnud Eestis varem olnud, kus olemas on toiduainetest kuni kodukaupade ja spordivahenditeni välja. Tol ajal oli sidevahendiks vaid kettaga lauatelefon. Meil polnud varasemat praktilist kogemust, kuidas nii suure mastaabiga kauplusesse kaupu ostetakse ja müügisaalis esitletakse, kuid nagu tol ajal kombeks, õppisime meiegi palju Soome näidetest. 

Tol ajal oli Eesti inimestel väga vähe isiklikku tehnikat ning telefone ja arvuteid oli üksikutel inimestel. Seda peamiselt seetõttu, et need maksid palju. Mõne aja pärast ostsime ka enda töövahendite hulka arvutid koos programmidega. Kaupluse sisustasime kasutatud mööbliga, aga meie arvates nägi see väga uhke välja. Taaskord ei olnud Eestis sellist mööblit varem vaja läinud, sest taolisi poode lihtsalt ei olnud. 
Kui me kaupluse 4. oktoobril 1994 avasime, siis sõideti poodi kohale kõikjalt üle Eesti. Ostjaid oli nii palju, et kassajärjekorrad ulatusid poe teise otsa. Kohale tulid kõik ilusad ja rikkad. Tihniku Maksimarketi ja Tallinna Kesklinna vahet käis lausa eraldi bussiliin - Maksimarketi Ekspress, mis oli samuti pilgeni sõitjaid täis. 

Kuigi tänased Maksimarketid erinevad esimesest Tihniku Maksimarketist nagu öö ja päev, siis kogemus, mis me tol ajal saime, oli hindamatu.