Hauka laadale!

20.07.2018 Uudised

Pika ajalooga menukat laadatava on elus hoidnud tarbijate ühistud. Laatadest tuntuim on Coop Antsla korraldatav Hauka Laat.

Eesti ühe legendaarseima laada ajalugu ulatub 19. sajandisse, kui kaupmehed ja talupojad tulid oma kraamikoormate ja kariloomadega Vana-Antsla mõisa Kraavi kõrtsi juurde kauplema. Tolleaegsed laadad olid rahvarohked sündmused, mille puhul keedeti laadalistele suppi, sõlmiti lepinguid ja sobitati tutvusi. Laadalt sai osta prantssaia ja pulgakompvekke, rõivaid ja kangaid, nahksaapad, postkaarte, laastukorve, puutööriistu jms. Oli veiderdajaid ja leierkastimehi. Nõukogude aja esimesel poolel soikus laadakultuur. Alles 1960. aastate teisel poolel hakkasid tarbijate ühistud jälle laatasid korraldama. Tollel ajal tulid inimesed laadale eeskätt meelt lahutama ja defitsiiti otsima. Laatadel käis melu: rongkäigud, suitsesid šašlõkipannid, mürtsus puhkpillimuusika, esinesid ansamblid ning taidlejad lustisid tantsida ja laulda. Paaril aastal 1990ndate algul, kui inimeste taskutes haigutas tühjus ning lettidelt polnud midagi saada, jäi ka Hauka Laat ära. Polnud kaupa, raha ega ostjaid.

Koht igaühe südames

Tänapäeval on Hauka Laat kujunenud laat-messikeskuseks, kus tutvustatakse uusi tooteid ja teenuseid, degusteeritakse kaupmeeste pakutavat ning on rohkesti meelelahutust. Hauka Laada lahutamatu osa on reedeõhtune avapidu, laupäevaõhtused Romuralli ja Staadionikontsert ning lõbustused ja atraktsioonid. Sel aastal võetakse mõõtu ka spordis: laupäeval toimub Hawaii Express Estonian Cup rattamaratoni Hauka Laada etapp. 

Antsla Tarbijate Ühistu haldusjuht Aigar Grihin on Hauka Laata korraldanud 23 aastat. „See on Antsla kandi inimestele aasta tippsündmus, laada järgi pannakse paika suguvõsa- ja klassikokkutulekud,ˮ ütleb ta.

Et laadale on sissepääs tasuta, pole võimalik öelda täpset külastajate arvu, kuid mõned aastad tagasi lasid korraldajad uurida laada külastatavust mobiilipositsioneerimise kaudu. „Statistikasse mahtusid need, kes Hauka Laadal kasutasid mobiili, ja neid oli üle 20 000. Kui arvestada, et Antslas elab 1340 inimest, siis on seda päris palju,“ nendib Grihin. 

Hauka Laat on paljudele kohalikele ka töö- ja lisateenimisvõimalus. „Seal on paar talumeest, kes niidavad oma heinamaad ära ja pakuvad väikese tasu eest parkimist. On kodumajutusega tegelevaid inimesi, viimasel paaril aastal on laada ajal avatud mõned kodukohvikud, samuti teenivad Antslas tegutsevad kolm söögikohta neil päevadel olulise lisa.“

Laada korraldamisega tegeleb igapäevaselt viis inimest, kuid vahetult enne laata läheneb see arv 20–30 inimesele. „Kõige keerulisem on tugisüsteemide tagamine. Näites prügi on vaja üles korjata, kuid keeruline on leida inimesi, kes seda tööd teeks,“ räägib Grihin. „Ühistu enda töötajaskond on optimeeritud ja meil pole võimalik laada ajaks poest inimesi ära võtta. Küll aga saavad mõned koolinoored mõnepäevase tööotsa.“

Defitsiidist talukaubani

Grihini sõnul oli 70ndatel suur defitsiidi aeg, siis korraldas laata Tarbijate Ühistu eelkäija Tarbijate Kooperatiiv. „Teksapükse oli väga raske saada. Laadad olid kohad, kus tavapärasele jänesele, põrsale, värskele kartulile, maasikale ja tavariidekaubale oli oluline ka n-ö täika pool. Seal müüdi igasugust kraami: Montana kilekotte, trikotaažist valgeid T-särke, kuhu oli kirjutatud punaste tähtedega NIKE jms. Sai osta ansamblite ABBA või Smokey mustvalgeid fotosid, 60 kopikat tükk – see oli suur käsitöönduslik äri.ˮ 

Hauka Laat sai uue hingamise 1994. aastal, kui laada asukohaks sai Antsla kesklinn. „Ka kaupade valik läks laiaks - vanakraamist kuni uute autodeni välja. Kutsuti kohale ettevõtted, kes tutvustasid oma tooteid, ja laat võttis laat-messi ilme. Aastatega oleme suuremat tähelepanu pööranud mitmekesisusele ja meelelahutusprogrammile,“ räägib Grihin. „Sest mida inimene laadalt tahab? Paljud tahavad lihtsalt osta, paljud tahavad ennast näidata või teisi vaadata, mõned tahavad pidutseda, sestap tuleb mõelda kõikide soovidele.“ 

Grihini sõnul on nii ajaloolise ja tugevalt kanda kinnitanud laada korraldamine vastutus ja missioon. „Laat ei ole meile tuluteenimise koht. Missioonitundest me seda asja veame, õnneks miinusesse pole jäänud.“

PÕLINE LAADAPAIK

  • Vana-Antsla mõisas hakati laatu pidama juba tsaariajal.
  • Antsla, mis esialgu kandis Siksälä ja hiljem lähima talukoha järgi Hauka nime, tekkis Siksälä kõrtsi ümber.
  • Esimest korda mainitakse ametlikus laadateates VanaAntsla laata Hauka laada nimetuse all 1903. aastal.
  • Aastal 1920 sai Hauka alevi- õiguse ja kannab sellest ajast Antsla nime. 1930ndatel peeti Antslas laata koguni igal kuul.
  • 1960ndate lõpus taastas Antsla Tarbijate Kooperatiiv traditsiooni Hauka Laada nime all.

Tänavu toimub Hauka Laat 11.–12. augustil.