Eesti köök ja toidud, rahvustoit

Eesti rahvustoit ja traditsioonilised toidud

04.08.2022 Nipinurk

Kes meist poleks vähemalt kord elus olnud küsimuse ees, mis on eesti rahvustoit? On see siis kõlanud küsimusena mälumängus või välismaalasest tuttava poolt, tahaks enamik meist vastata, et eesti rahvustoit on rukkileib või kama. Kui tõene see vastus aga on ja kas tõesti saab eesti rahvusköögi vaid ühe-kahe toiduga kokku võtta?

Eesti rahvustoit - mis see on? 

Ühe rahva rahvustoit kujuneb pikal ajaperioodil osaliselt tulenevalt konkreetse riigi või rahva geograafilisest asendist ja kultuurilistest kommetest. Kuna Eesti on asendilises mõttes kolmest küljest veega ümbritsetud, on läbi ajaloo klassikaline eesti köök ja toidud sisaldanud suurel hulgal kala. Samuti on tähtsat rolli mänginud rabad ja metsad ning nende saadused - marjad, seened ja ka metsloomade liha. Seetõttu on eesti rahvusköök väga mitmekülgne ning oleks veidi ülekohtune nimetada vaid üks konkreetne rahvustoit.

Rääkides, mis on eesti rahvustoidud, mõtleme tihti, mis oli meie esivanemate ehk eesti talurahva toit. Eesti rahva toit oli paljuski mõjutatud aastaaegadest ja parasjagu kättesaadavast. Talvel söödi pigem rammusamat toitu - putrusid ja suppe, hapendatud kapsast, silku või sealiha. Suvel toituti palju piimatoodetest. Selle kõige kõrval mängis aga alati kõige olulisemat rolli rukkileib - hapendatud rukkileiba õppisid eestlased valmistama juba 11. sajandil ning sellest ajast alates on leib olnud lahutamatuks osaks meie toidulauast. 

Samas ei piirdu eesti traditsioonilised toidud vaid leivaga. Tähtis on olnud ka näiteks räim ja kõik räimest valmistatud toidud: räimesupp ja räimevorm on kalamaiatele eestlastele alati meelepärased olnud. Vanade eestlaste toidulaud sisaldas ka näiteks heeringat ja erinevat suitsukala. Samuti on siiani iga rahvusliku pidulaua ehteks kiluvõileib, milleta näiteks Vabariigi aastapäeva enam ette ei kujutagi. Samuti olulised traditsioonilised eesti toidud on sealihast valmistatud seapraad ja mulgipuder. Ka oli populaarne toiduaine piim. Piimast valmistatud klassikaline eesti toit on läbi aegade olnud näiteks sõir või erinevad piimasupid.

Eesti rahvusköök ehk eri rahvaste mõjutustel saadud tervik

Eesti rahvustoidud on lisaks Eesti geograafilisele asukohale olnud mõjutatud ka eestlaste üle valitsenud rahvaste toidukultuurist. Rootslaste söögilaualt sai eesti talurahva vanem toit täiustust selliste verest valmistatud toitude näol nagu verikäkk või verivorst. Saksa mõisahärrade köök inspireeris eestlasi näiteks ühepajatoidu ja teiste köögiviljadest valmistatud roogade näol. Sel ajal hakkasid rohkem kanda kinnitama ka praeguseks tuntud eesti magustoidud, mis olid inspireeritud mõisnike puuviljadest valmistatud magustoitudest. Vene köögi mõjul on eesti rahvustoitude retseptid saanud täiendust muu hulgas selliste hõrgutiste näol nagu sült, pasteet ning erinevad pärmitaignast küpsetised. 

On väga keeruline defineerida, mis on eesti traditsioonilised toidud, kuna spekter selle mõõtmiseks on ääretult lai. Siiski võiks kokkuvõtlikult öelda, et traditsiooniline eesti toit on iidsed traditsioonid segunenud kohaliku toorainega ning sellesse on omajagu põimitud ka muutlikest aegadest tulnud uusi maitseid. Kuigi vanad eesti retseptid on asendunud uutega, võib siiski kindel olla, et mida ehedamaid ja puhtamaid maitseid taldrikule panna, seda käegakatsutavam on eesti traditsiooniline toit ja selle maitsed võivad oma eheduselt olla ligilähedased toidule, mida meie esivanemad sajandeid tagasi sõid.