Kadrisant

Kadripäev - kes on kadrisandid ja millised nende kombed?

25.11.2021 Nipinurk

Kadripäev on vana ja paljude erinevate kommetega rahvakalendri tähtpäev. Kadripäeva tähistamine toimub 25. novembril ning on saanud oma nimetuse püha Katariina mälestuspäeva järgi. Millised on aga kadripäeva kombed Eestis, millal on kadripäev ning miks ja millal käivad kadrisandid? 

Kadripäev ning kadripäevaga seotud tavad ja kombed

On teada, et 17. sajandil viidati kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise pühale. Seetõttu võib arvata, et eestlaste kombed sulasid Katariina päevaga ühte ning naiste sügistööde lõpetamise pühast sai ühtlasi ka kadripäev. Seega on kadripäev alati pigem naiste püha olnud, kus kadripäeva jooksmine jäi rohkem naistele või siis naiseks riietatud meeste pärusmaaks. Kadripäeva on peetud ka esivanemate hingede tagasi tulemise ajaks, mil kadrisandiks kehastunud inimene edastas tegelikult juba lahkunud sugulaste ning pereliikmete hingi, kes pererahvale õnne olid tulnud tooma.

Kadripäeva ja mardipäeva rituaalid on üsna sarnased - nagu mardisandid, käivad ka kadrid kodudest kodudesse jooksmas ning ande kogumas. Seega sarnaselt on mardi- ja kadripäev ikka ühtviisi sanditamispühad. Ka selles osas, millal käivad sandid, on kadripäev ja mardipäev sarnased - kadrid jooksevad kadripäeva eelõhtul ehk kadrilaupäeval. Lisaks on kadrid ja mardid sarnased oma kärarikkuse poolest. Nii kadrisandid kuid eriti mardisandid on sanditamisele kaasa võtnud palju kärarikkaid pille, et ennast ikka kindlasti kuuldavaks teha.

Kui 19. sajandil koguti põhiliselt käsitööks vajalikku, siis hiljem muutus üha populaarsemaks toiduainete, maiustuste ja ka raha pererahvalt lunimine. Vastutasuks pererahva lahkusele õnnistasid kadrid käidud kodusid vee- või viljaterade pritsimise ja laiali loopimise, laulude ja tantsudega. See kõik pidi eriti viljakusõnne ning karjaõnne tooma. Kadripäeva jooksmine toimus tavaliselt peredega, kus kõige olulisem roll oli kadriemal, kellel tavapäraselt süles kadrititt. Samuti olid olulised kadrilapsed, kes taidlesid ning etlesid ning kontrollisid, kas perenaisel mööduvaks aastaks kodutööd tehtud ning kuidas perelastel lugemis- ja kirjutamisoskusega lood on.

Kadride kombed tänapäeval ning kadripäeva toidud

Nagu mardipäev, on ka kadripäev tänapäeval üha vähem tähistatud püha, mis aina enam jääb Ameerika Ühendriikidest tulnud Halloweeni varju. Sellegipoolest leidub peresid, kes veel endiselt nii mardi- kui kadripäeva tähistavad ning kus lapsed või terve perega naabrite ja sugulaste ukse taga santimas käiakse. Kuigi karja- ja viljaõnne läheb tänapäeval üha vähematel vaja, siis head soovid kuluvad alati ära ning ning toredad laulud ja mõistatused laste poolt rõõmustavad nii pere suuremaid kui väiksemaid. Ka lapsevanemate jaoks võib kadripäeva jooksmine mõnusalt nostalgiline olla, kuna tänaste väikeste laste vanemad tegid seda oma lapsepõlves kindlasti tihedamini kui praegu.

Olulist rolli, et mardipäeva ja kadripäeva tähistamine jätkuks ning lapsed teaksid, millal jooksevad kadrid, omab nii lasteaed kui kool. Õnneks leiavad enamjaolt koolis ja lasteaias rahvalikud pühad tähistamist ning vanaaegsed mõistatused ja mardi ning kadrilaulud on väiksematel lastel selged. Vanemate enda soov lastega koos kadripäeval joosta on kindlasti ka laste jaoks tore sündmus ning aitab kadri- ja mardipäeva traditsioone elus hoida.

Kadripäeva traditsiooniline toit on olnud tangupuder, mõnedes piirkondades ka tangupuder lambalihaga. Tangupudru tänapäevasemaks alternatiiviks võiks kadripäeval lauale sobida näiteks maitsev peedi- odratangusalat kitsejuustuga või miks mitte ka suitsumaitseline läätse- tangupada. Samuti oli kadripäeva kombestikus ka kaerakile ehk kiisel ning valmistati ka soolaga keedetud herneid ja ube ning kama. Tavalise kama asemel võid proovida sellist hõrgutist nagu kodune leiva-kamakreem, mis oma sisult väga traditsiooniline, kuid vormilt uuenduslik ja tänapäevane.