Liikumisäpp Fit100 innustab liikuma

10.04.2018 Uudised

Kindlasti oled märganud, et „automaatsed“ tegevused moodustavad suure osa Sinu igapäevast. Sellel on hea põhjus – mida enam on Sinu elus harjumuspäraseid tegevusi, seda vähem otsuseid Sa langetama pead. Oleks ju väsitav, kui peaksid igapäevaselt autot juhtides iga väiksemagi liigutuse alates auto käivitamisest kuni õige pedaali valimiseni läbi mõtlema, just nagu esmakordselt sõites?

Niisiis lihtsustavad inimesed alateadlike harjumustega oma igapäevaelu. Kusjuures tegu võib vabalt olla nii soovitud harjumuse kui ka millegagi, millest meeleldi loobuksime. Paraku pole aga uute harjumuste loomine või vanadest vabanemine niisama lihtne. Just sellisele järeldusele jõudis Charles Duhigg, ajakirjanik, kes uuris harjumuste teaduslikku poolt lähemalt ja tõi nende toimimise loogika oma teose „Harjumuse jõud“ kaudu laiema auditooriumini. 

Tuleb välja, et harjumus koosneb tükkideks võetuna kolmest osast: päästikust, rutiinist ja auhinnast. Kui oled harjunud igal kolmapäeval kell kuus õhtul jooksmas käima, toimib lihtne meeldetuletus kalendris päästikuna, mis vallandab rutiini – Sa paned trenniriided selga, sead sammud tuttavale jooksurajale ja jooksed. Sa teed seda sellepärast, et Sa tead, et saad sealt tänu vallandunud endorfiinidele auhinna, rahulolutunde. Sama lugu on ka mistahes halbade harjumuste, nagu näiteks suitsetamisega. Siis võib päästikuks osutuda pingeline koosolek ja auhinnaks näiline meelerahu.

harjumus ‹-e 5› ‹s› kordamise ja õppimise teel tavaks, kombeks v. automaatseks kujunenud tegevus, mille sooritamine muutub sageli vajaduseks

Selleks, et mõnest halvast harjumusest vabaneda või uus omaks võtta, tuleks see harjumus tükkideks võtta ja vähemalt üht osa kolmeosalisest tsüklist muuta. Näiteks Duhigg märkas, et tal tuleb igal pärastlõunal meeletu isu küpsiste järgi olenemata sellest, kas tema kõht on täis või mitte. Kui ta seda harjumust põhjalikumalt analüüsis, mõistis ta üsna pea, et päästikuks ei olnud mitte nälg või magusavajadus, vaid pärastlõunane väsimus. Rahulolu pakkus võimalus suhelda töökaaslastega, mitte küpsis. Viimase asemel oleks vabalt võinud olla midagi märksa tervislikumat.

Kuidas seda tükikest siis ikkagi muuta? Siin on Sulle kolm soovitust:

1.    Varu kannatust ja teadvusta endale, et vana harjumus on visa kaduma. Uued harjumused tekivad ja vanad muutuvad enamikel meist meeldivaks rutiiniks juba 30 päevaga. Ent juhul, kui me enda väikseid edusamme ei märka, võib see tunduda ilmatult pikk aeg. Sestap soovitatakse sel perioodil pidada päevikut.

2.    Keskendu ühe harjumuse loomisele või muutmisele korraga, sest nii on palju suurem tõenäosus, et Sa suudad soovitud rutiini 30 päeva järgida ja järjepidevuse abil teadlikust valikust uue „automaatse“ harjumuse kujundada. Ära hakka üleöö tugitoolisportlasest jõusaalihundiks, kes pärast esimest nädalat ära väsib.

3.    Räägi harjumustest, mille kallal töötad. Ehkki iseendale ausaks jäämine on see kõige olulisem, mööduvad uute harjumuste tekkimiseks vajalikud 30 päeva märksa sujuvamalt, kui oma eesmärkidest veel kellelegi räägid. Palu mõnel oma lähedasel Sinu tegemistel silma peal hoida ning Sind vajadusel pisut tagant utsitada.

Füüsiline liikumine aitab kehal saada hapnikku, mis omakorda muudab meie enesetunde paremaks, mõistuse teravamaks ning meeleolu rahulikumaks ja positiivsemaks. Selleks, et liikumusharjumused oleksid Eesti inimestel veres, on Coop Eesti koostöös Eesti Olümpiakomiteega loonud tasuta liikumisäpi Fit100. Seal saab teha kõike, mida uue liikumisharjumuse tekitamiseks tarvis: märkida üles kõik oma liikumised, saavutada kogutud punktide abil väikseid ja suuri isiklikke võite, hoida silma peal oma sõprade treeningpäevikutel ning teineteist veelgi rohkem liikuma innustada. 

Liikumine on Sul veres! Laadi alla Fit100 äpp Google Play'st või Apple Store'ist ja alusta uute liikumisharjumuste loomisega juba täna!