100% Eesti tarbijatele endile kuuluv Coop Eesti (COOP Estonia) on vanim ja suurim jaekaubanduse valdkonnas ühiselt tegutsev grupp Eestis. Selle nime all toimetab 18 iseseisvat piirkondlikku tarbijate ühistut kokku ligi 330 kaupluse, 6000 töötaja ja ca 70 000 klientomanikuga. Esimene tarbijate ühistu asutati 1902. aastal Antslas, seejärel Sindis ning järgemööda loodi sarnaseid ühistuid üle Eesti veel igal pool. Selleks, et piirkondlikud tarbijate ühistud omavahel paremini koostööd teha saaksid, asutasid nad 1917. aastal Coop Eesti Keskühistu.

Ühistukaubanduse eestvedajana Eestis erineb Coop erakaupmeestest selle poolest, et kasum ei ole mitte eesmärk omaette, vaid vahend selleks, et hoida ja arendada elu Eestimaa erinevates piirkondades.

18

ühistut

ca 70 000

klientomanikku

330

kauplust

6000

töötajat

600 000

püsiklienti

180 000

ostu päevas

Missioon, visioon ja väärtused

Meie missioon on pakkuda Sulle meeldejäävat ostuelamust Sinu lähedalt, taskukohaselt, rahulolu ning rõõmu pakkuvalt. Meie visioon on olla Eesti suurim rahulolevate liikmete, püsiklientide ja töötajatega jaekaubandusgrupp.

Me oleme oma töös:

  • lugupidavad
    Käitume klientide, kaastöötajate ja koostööpartneritega alati viisakalt, austavalt ja hoolivalt.
  • vastutustundlikud
    Täidame antud lubadusi ja võetud kohustusi korrektselt, arvestades alati sellega kaasneda võivat mõju ümbritsevale.
  • koostegutsevad – „Hoiame kokku“
    Hoiame kokku nii kaastöötajatena kui ka kohaliku kogukonna ja klientidega, üksteist aidates ja üksteiselt õppides: ühise eesmärgi – kliendi rahulolu – saavutamise nimel.
  • tulemuslikud
    Oleme uuenduslikud ning julgeme proovida erinevaid lahendusi, tegutsedes eesmärgipäraselt, oskuslikult ja pühendunult.
  • elurõõmsad
    Oleme avatud, positiivsed ja särasilmsed. Naudime oma tööd ja teame, et meie tegevusest on kasu.

Vaata lisaks

Coopi struktuur

Ühistu on vabatahtlikult ühinenud inimeste iseseisev ühendus, mis on loodud selleks, et rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning soove ühises omanduses oleva ja demokraatlikult juhitava ettevõtte kaudu. 

Ühistulisuse põhiprintsiibid

Ühistu liikmeks astumine on vabatahtlik ja lubatud kõigile
Pole lubatud kedagi diskrimineerida (lähtudes nt sotsiaalsest seisundist, soost, rassist, poliitilistest või usulistest veendumustest) kuid võib paika panna reeglid, millise geograafilise piirkonna inimestele ühistu on loodud ning kehtestada liikmetasu.

Demokraatlik juhtimine ja kontroll
Ühistud on demokraatlikud organisatsioonid, mida juhivad nende liikmed, kes osalevad eesmärkide ja sihtide püstitamisel ning otsuste vastuvõtmisel. Liikmed võivad rakendada ka esindusdemokraatiat ja valida endale esindajad, kuid vaatamata sellele on otsedemokraatia ühistus olulisema tähtsusega.

Liikmete majanduslik osalus
Liikmed annavad õiglase panuse ühistu kapitali ja teostavad selle üle demokraatlikku kontrolli. Osa sellest kapitalist on ühistu ühine vara. Dividendid, mida liikmed saavad liikmeksoleku tingimuseks olevalt osamaksult, on piiratud või neid ei maksta. Liikmed jaotavad ülejäägi (kasumi) järgmiste eesmärkide jaoks:

  • ühistu arendamine ja reservide kogumine;
  • liikmetele kasumi jagamine vastavalt sellele kui palju nad on ühistu teeneid kasutanud;
  • muud liikmete poolt heakskiidetud tegevused.

Iseseisvus ja sõltumatus
Ühistud on iseseisvad, ennast aitavad organisatsioonid, mida juhivad nende liikmed. Kui ühistu teeb kokkuleppe teise organisatsiooniga (või valitsusega) või kui kogutakse kapitali välistest allikatest, siis tehakse seda tingimustel, et säilib ühistu demokraatlik juhtimine ja iseseisvus.

Haridus, koolitus ja teavitamine
Ühistud pakuvad liikmetele ja töötajatele haridust ning koolitusi, et nad saaksid efektiivselt ühistu arengule kaasa aidata. Nad informeerivad avalikkust – eriti noori ja arvamusliidreid, ühistute olemusest ja kasulikkusest.

Koostöö teiste ühistutega
Ühistud tugevdavad ühistegevuslikku liikumist tehes omavahel koostööd kohalikul, rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil.

Hoolimine kogukonnast
Ühistud töötavad oma kodukoha jätkusuutliku arengu heaks liikmete poolt heakskiidetud juhtnööride järgi.

Muuseumi kollektsiooni kuuluvad 37 stendi ühiskaubanduse ajalugu puudutava materjaliga sõnas ja pildis, möödunud sajandi 30-ndate aastate stiilis kauplus ca 400 eksponaadiga, üle 100 raamatu, kogumiku ja brošüüri, hulgaliselt ajakirju, albumeid, fotosid, kroonikaid, dokumente, kaubanäidiseid, karikaid jms materjali.

Muuseum asutati 1974. aastal ETKVL Kooperatiivkooli poolt ja asus Köleri tänaval ühe elumaja keldrikorrusel. Pärast kooli likvideerimist 1993. aasta algul ja maja tagastamist omanikule muuseumi tegevus katkes. Muuseum taastati 1994. aastaks ja tegutses algul endise kaubanduskooli ühiselamu, hiljem ETK ruumides Narva maanteel. Seoses ruumide üleminekuga hotellile 1990-ndate aastate keskpaiku katkes muuseumi tegevus uuesti. Muuseum avati taas 2003. aastal Tallinnas ETK ruumides aadressil Kalda 7c ja asub täna Rae vallas Coop Eesti logistikakeskuse ruumides aadressil Suur-Sõjamäe tn 70.

Muuseumi stendidelt saab ülevaate ühiskaubanduse tekkimise ja arengu kohta nüüd juba rohkem kui 100 aasta pikkusel ajavahemikul. Muuseumis on võimalik külastada kauplust, mis näeb välja nii, nagu satuksite ühte möödunud sajandi 20-ndate või 30-ndate aastate poodi. Ülevaate saab ka Coop Eesti tänapäevaste tegemiste kohta. Muuseum kajastab samuti ühiskaubandusega kaasnenud tegevusharusid nagu omatööstus, ehitustegevus, transport, toitlustus, varumine, koolitus, kirjastustegevus ja vaba aja veetmine.

Muuseum tegeleb ühiskaubanduse ajaloo uurimisega. On koostatud stendimaterjalid Lihula Tarbijate Ühistu 95. aastapäevaks, Kolga-Jaani Tarvitajate Ühisuse 100. aastapäevaks, Tartu Tarbijate Kooperatiivi 95. aastapäevaks, Rapla Tarbijate Ühistu 100. aastapäevaks ja väljapaistvate ühistegelaste sünniaastapäevadeks.

Muuseumi on võimalik külastada teisipäeval ja kolmapäeval 12.00 – 16.00 ning neljapäeval 9.00 – 12.00 või mõnel muul ajal vastavalt eelnevale kokkuleppele. Muuseumi külastamine on tasuta. Selgitusi jagab muuseumi töötaja. Võimalik on fotografeerimine. Muuseumi kogusse kuuluvaid arvukaid vanaaegseid kaubandusalaseid ajakirju saab kohapeal lugeda.

Muuseum soovib oma varasid täiendada. Selleks sobivad ühiskaubandust kajastavad fotod, ajakirjanduses ilmunud kirjutised, kroonikad, tähtpäevaliste sündmuste materjalid, infolehed, märgid, medalid, vimplid, suveniirkilekotid, -mütsid, -klaasid jm. Eriti oleme huvitatud vanemat aega kajastavatest esemetest, raamatutest ning ajakirjadest ja ajalehtedest, mille palume tuua või saata Coop sekretariaati aadressil Suur-Sõjamäe tn 70, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, 75322.