eCoop

Ühistust

Harju Tarbijate Ühistul on Harjumaal 20 kauplust.

Ühistu MISSIOON on olla parim jaekaubandusteenuse pakkuja oma teeninduspiirkonnas Harjumaal. Hoolime oma liikmetest ja klientidest. Selleks, et pakkuda just seda kaupa, mida meie liikmed ja kliendid vajavad, hoiame usaldusväärseid kontakte tarnijatega. Meie töötajad on motiveeritud ja kogemustega.
Ühistu VISIOON: kiiresti arenevas ettevõtluskeskkonnas ning aina enam laieneval jaekaubandusturul soovime olla kaasaegse kaubandusettevõtte võrdkujuks oma teeninduspiirkonnas. “Kaasaegne” tähendab meie jaoks:
  • kõrgeim kliendirahulolu
  • kaasaegselt renoveeritud kauplused
  • innovatiivsus ehk kaasaegne tehnoloogia
  • ketikaubanduse arendamine
  • efektiivne organisatsioon.

Juba Eesti omariikluse esimestel aastatel aktiviseerus maal ühiskaubandus, mille kaudu muutusid eestlased jõukamaks. Ühistegevus valmistas eestlasi ette juhtima oma riiki. 1939. aastal andsid tarbijate ühistud ligikaudu 35 % vabariigi jaekäibest. Ühiskaubandus on püsiva ning järjest tugevneva organisatsioonina eksisteerinud Eestis 1902. aastast alates, mil Antslasse ja Sindisse rajati esimesed tarbijate ühistud. Harju Tarbijate Ühistu tegevuse alguseks loetakse aastat 1909, mil asutati Harjumaal Viinistu ja Turbuneeme Tarbijate Ühistud ja Kuusalu Tarvitajate Ühistu. 1937. aastal oli tänase Harju TÜ territooriumil 12 tarvitajate ja majandusühisust 24 kauplusega. 1940. aastal nimetas okupatsioonivõim need ümber tarbijate kooperatiivideks. 1941. aastal moodustati Harjumaa Tarbijate Kooperatiivide Maakondlik Liit, mille haldusalasse kuulusid kõik 24 Harjumaa tarbijate kooperatiivi. 1. septembrist 1941 kehtestati taas Eesti Vabariigi aegne ETK struktuur ning maakondlikud liidud likvideeriti, 1944. aasta oktoobris jälle taastati. 1950. aasta 11. jaanuaril kaotati Eestis maakonnad ja loodi 39 rajooni, Harjumaal oli neid neli: Harju, Kose, Loksa ja Keila. Praeguse Harju TÜ asemel oli kolme rajooni tarbijate kooperatiivide liit: Harju TKRL ( Tallinna ümbruse, Raasiku, Rae ja Jägala TK-d ), Kose TKRL ( Kose, Kehra ja Äksi TK-d ) ja Loksa TKRL ( Kuusalu ja Loksa TK-d ). 1953 – 1954 aastatel nimetati Jägala TK ümber Aruküla TK-ks ning Rae TK liideti Raasiku TK-ga. Pärast Loksa ja Kose rajoonide likvideerimist allutati nende territooriumil olevad kooperatiivid Harju rajooni TK Liidule, mis eksisteeris 1966. aastani ja mille õigusjärglaseks sai Harju rajooni TK. Harju RTK oli üks suuremaid ja edukamaid ENSV-s, tema tegevusaastatel ehitati palju uusi kaubandushooneid, suurt tähelepanu pöörati elamuehitusele ja personali kasvatamisele. 1991 aastal kuulus Harju Tarbijate Kooperatiivi 106 kauplust ja 52 toitlustusettevõtet, aastakäive oli 173,8 miljonit rubla. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimestel aastatel tekkis Harju TK-s lagunemisprotsess, millega algas Harju TK allakäik. Umbes 80 % ettevõtetest anti üle erakätesse või suleti. 1993. aasta alguseks oli Harju TK koosseisu jäänud ainult 18 pisikest poekest ja 3 sööklat. Kooperatiivi aastakäive oli 17,4 miljonit krooni ning kahjum koos maksmata arvetega oli üle 3 miljoni krooni. Kooperatiivi vastu algatati pankrotimenetlus.

  • 6. aprillil 1993 nimetasime Harju Tarbijate Kooperatiivi ümber Harju Tarbijate Ühistuks. 1993.a. oktoobris sai ühistu kohtuotsusega tagasi ebaseaduslikult rendile antud kauplused.
  • 1994. a saavutasime aasta käibeks 42,5 miljonit krooni, kauplusi oli 55. Töötasime välja arengukava kuni aastani 2001, peamiseks tegevussuunaks seadsime laia valikuga toidu- ja esmatarbekaupluste arendamise. Alustasime kahjumiga töötavate kaupluste sulgemist ja rendile andmist.
  • 1995. a renoveerisime Haabneeme kaupluse. Kauplusi oli 47 ja aasta käive 45,9 miljonit krooni.
  • 1997. a renoveerisime Kehras kaupluse Tuljak, aasta käive oli 69,5 miljonit krooni.
  • 1998. a renoveerisime Kiili ja Vaida kauplused, avasime ehitusmaterjalide kaupluse Sakus. Aasta käive oli 77,0 miljonit krooni ja jälle üle pika aja jõudis ettevõte kasumisse.
  • 2000. a renoveerisime Jüri kaupluse ja aasta käive oli 91,0 miljonit krooni.
  • 2001. a renoveerisime Loksa ja Kaberneeme kauplused, aasta käibeks oli 109,7 miljonit krooni. Koostasime arengukava kuni aastani 2005.
  • 2002. a renoveerisime Rohuneeme kaupluse ja avasime kaupluse Kosel, aasta käive oli 130,0 miljonit krooni.
  • 2003. a renoveerisime Tõdva kaupluse ja avasime kaupuse Sakus, aasta käive oli 170,0 miljonit krooni.
  • 2004. a renoveerisime Kiili kaupluse, aasta käive oli 197,0 miljonit krooni.
  • 2005. a renoveerisime Aruküla kaupluse, aasta käive oli 219,0 miljonit krooni.
  • 2006. a renoveerisime kaupluse Tuljak ja ühistu kontoriruumid, aasta käive oli 269,0 miljonit krooni.
  • 2007. a renoveerisime ja avasime kauplused Jüris ja Kuusalus. Uuendatud kauplused hakkasid kandma Konsumi ketimärki. Aasta käive oli 362,0 miljonit krooni.
  • 2008. a renoveerisime Raasiku kaupluse ja avasime Konsumi keti kauplusena. Aasta lõpuks ulatus ühistu kaupluste kaubanduspind üle 7000 m2, aasta kaubakäive oli 427 miljonit krooni. Ühistu liikmete arv oli 2014. aasta jaanuari seisuga 1805, töötajaid 207.
  • 2009. a renoveerisime Haabneeme kaupluse ja avasime Konsumina.
  • 2010. a renoveerisime Kiisa AjaO kaupluse.
  • 2011. a liitsime ühistuga Sõpruse Konsumi Tallinnas ja avasime Paldiski Konsumi, värskendasime Loksa Konsumit.
  • 2012. a renoveerisime Vaida AjaO kaupluse, laiendasime ja värskendasime Kehra Konsumit.
  • 2013. a värskendasime Kose Konsumit ja Aegviidu AjaO kauplust.
  • 2014. a avasime Miiduranna Konsumi ja Muraste Konsum/E-Ehituskeskuse. Mõlemas kaupluses võtsime kasutusele Konsumi Iseteeninduse.
  • 2015. a värskendasime ja laiendasime Jüri Konsumit, kaupluses võtsime kasutusele Konsumi Iseteeninduse. Sulgesime remondiks Rohuneeme AjaO.
  • 2016. a jaanuaris muutsime Muraste Konsum/E-Ehituskeskuse Muraste Konsumiks, laiendasime toidukaupade valikut. 14. aprillil taasavasime renoveeritud Rohuneeme AjaO.
  • 2016. a novembris taasavasime Sõpruse Konsumi kaupluse iseteeninduslahendusega kassadega. Nüüd on klientidel võimalik maksta kauba eest iseteeninduskassades pangakaardi, säästukaart plussiga või sularahaga.

Harju Tarbijate Ühistu omandivorm on tulundusühistu ja omanikud on ühistu liikmed.

Go up