eCoop

Üldinfo

Põlva Tarbijate Ühistu on Eesti Vabariigis Põlva maakonnas elavate või töötavate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Kaubandusega tegeldakse kogu Põlva ja Tartu maakonnas.
Ühistu asukoht on: EESTI VABARIIK, PÕLVA LINN, KESK TÄNAV 10.
Põlva Tarbijate Ühistu on juriidiline isik, tal on oma vara, iseseisev bilanss ja nimetusega pitsat.
Ühistu on vabatahtlikkuse alusel EESTI TARBIJATEÜHISTUTE KESKÜHISTU liige.

Ühistu tegevusaladeks on:
1.1. Toidukaupade jae- ja hulgikaubandus;
1.2. Alkohoolsete jookide jaekaubandus;
1.3. Õlle jae- ja hulgikaubandus;
1.4. Tubakatoodete jaekaubandus;
1.5. Tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus;
1.6. Väärismetallist ja vääriskividest toodete müük;
1.7. Komisjonikaubandus;
1.8. Ühiskondlik toitlustamine koos alkoholiga.
1.9. Majutusteenuse osutamine

Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu ja juhatus.

2012.a. tegevusaruanne

Põlva Tarbijate Ühistu jaekäive 2012. aastal oli 29 miljonit eurot, mis on 4,4% suurem eelmise aasta käibest. Põlva TÜ 2012 aasta kasumiks kujunes 474 000 eurot. Investeeringuid tehti 779 000 euro ulatuses, sh laenudega 537 000 euro ulatuses. 2012. aasta bilansimaht oli 11 993 500  eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 6,5%.

Ühistu kaupluste käibest moodustas tööstuskaupade käive 15%, toidu- ja esmatarbekauplused 84% ning toitlustus 1%.

Kõige suurema käibega toidukaupade kauplus oli Edu Konsum 20% osatähtsusega kaupluste kogukäibest, millele järgnes Räpina Konsum 16% osatähtsusega kaupluste kogukäibest. Tööstuskaupade kauplustest oli kõige suurema käibega Euronics. Maakauplustest oli suurima aastakäibega Saverna Konsum.

Ühistus on tööga hõivatud ligi 268 inimest ning meil on 31 kaubandusettevõtet. Peale selle on oma kondiitritsehh, Põlva Kaubamaja Kohvik ja köök (valmistab ka meie kauplustele kulinaariatoodangut),  bowling EDU Keskuses ja Räpina Ühisgümnaasiumi söökla.

Ühistu liikmete arv 2013.a. alguseks oli 514.

Säästukaardi boonus 2012. aastal oli 177 000 eurot, mis on 2011. aastaga võrreldes 143 000 eurot rohkem.

Aasta olulisemad tegevused Põlva Tarbijate Ühistus olid:

  • Põlva Kaubamaja Moemaailma ja Kaubamaja Kohviku avamine 2012. aasta oktoobris. Müügipind suurenes 950m2-ni.
  • Räpina E-Ehituskeskuse viimine uuele ja suuremale 500m2 suurusele pinnale.
  • Põlva Selvehalli viimine Konsumi ketti. See muutus tõi endaga kaasa 30% käibekasvu.
  • Linte kaupluse renoveerimine, mida kaasfinantseeris kauplusele soojuspumba soetamisega Räpina Vallavalitsus.

Põlva Tarbijate Ühistu
juhatus

Ülevaade Põlva Tarbijate Ühistu ajaloost

1902 – loodi Eestis tarbijate- ja majandusühistud Antslas ja Sindis.
1917 – tulid kokku seitsmeteistkümne rahvusliku kaubandusühistu esindajad ning panid aluse oma kaubanduskeskusele – Eesti Tarvitajate Ühistute Keskühistule (ETK), mis asutati ühiskaubanduse korraldamiseks.
1932 – alustas tegevust Põlva Majandusühing, mis jäi halduslikult Võru maakonda. Põlva linn, kus varem võistlesid eraärid omavahel, sai suure muutuse  osaliseks, uus ühistu lõi kohe paljud kaubahinnad alla ja eraärid pidid asuma koos võitlusse uustulnuka vastu. Asi arenes isegi niikaugele, et Põlva Majandusühingu kaupluse ette ehitati kõrge plankaed, et takistada ostjate juurdepääsu kauplusesse, seetõttu pidid ostjad tegema suure ringi, et lõpuks plangus oleva umbes sammulaiuse ava kaudu kauplusse pääseda. Ometi ei takistanud see ühistutegevuse võidukäiku.
1950 – aasta 1. novembril moodustati Põlva Tarbijate Kooperatiivide Rajooni Liit, kuhu kuulusid Põlva, Ahja ja Kanepi kooperatiiv. Rajooniliit ühendas rajooni tarbijate kooperatiivid ja teostas nende organisatsioonilist ning majanduslikku juhtimist. Loodi Põlva TKRL Varumisladu ja toitlustamisega hakkas tegelema Põlva TKRL Teemaja, kaupade realiseerimise ja jaotamisega tarbijate kooperatiividele hakkas tegelema Põlva TKRL Kaubaladu ja tööstuse ning tootmisega asus tegelema Põlva TKRL Tööstuskombinaat.
1957 – aasta 1. juulist muudeti nimi ümber Põlva Rajooni Tarbijate Kooperatiiviks.
1965 – 1. aprillil muudeti nimetus Põlva Rajooni Tarbijate Kooperatiiv ümber Põlva Tarbijate Kooperatiiviks.
1977 – valmis Himmaste kauplus-söökla.
1979 – valmis Põlva Kaubanduskeskus ning kaubanduselu elavnes märgatavalt.
1980/1981 – valmisid Saverna ja Peri kauplus-söökla.
1985 – uued kauplused Maaritsas ja Põlva Piimatoodete kombinaadis.
1987 – ehitati Põlvasse vorstitsehh.
1988 – asusid tööle 3 rändkauplust.
1992  – avati kaubamajas valuuta eest müüdavate kaupade osakond.
1993 – Firma nimi muutus Põlva Tarbijate Ühistuks ja toimus mitmeid suuri ümberkorraldusi. Näiteks lõpetas  tegevuse 15 kauplust, kuna ruumid ei kuulunud Põlva Tarbijate Ühistule ja uued omanikud ei sõlminud enam lepinguid tarbijate ühistuga.
1995 – osteti soomest esimene suur kaasaegne kauplusauto ja avati kauplus Selvehall.
1997 – avati kauplus EDU ja kauplus Ehitaja.
1998/1999 Kaubanduskeskuse renoveerimine.
2000 – Põlva Kaubanduskeskuses avati lihatsehh, avati Räpina Ehitaja ja Meistri kauplus Edu kaupluse kõrval

Lähiajalugu:

15.12.2004 avati Räpina Selvehall
15.06.2006 avati Ülenurme Konsum
01.01.2006 osteti Räpina TÜ-lt 13 kauplust
12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. Paigaldati esimene taara-automaat ühistus
02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus
03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus
06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus
05.12.2007 avati Saverna Konsum
25.09.2008 Värska AjaO avamine (renoveeritud)
23.10.2008 avati uus Edu Keskuse Konsum. Keskuses avati ka uus ja kaasaegne bowlingusaal.
Oktoober 2009 suleti Agu kauplus
01.02.2010 Vastse-Kuuste AjaO avamine
21.06.2010 Toiduaida avamine. Uue kontseptsiooniga ToiduAit avati Kaubamaja Konsumi asemele.

Go up