Karjääriblogi: Viigi Kipper - maratonijooksja Kõo kauplusest

26.04.2021 Компания

Viigi tegeleb enda sõnul poes kõikide töödega, mida aga vaja teha on – alustades koristamisest ja lõpetades kaupluse juhataja asendamisega. “Kõo kaupluses töötab peale minu veel kolm inimest, see on väga armas väike poekene. Teeme koos kõike, mida on vaja teha, et pood toimiks,” ütleb Viigi. Küsimusele, mis naist tema töö juures kõige enam võlub, vastab Viigi, et kuna see töö on väga vaheldusrikas, siis ei teki tööst tüdimust. “Kui küsida, et mis meeldib, siis peangi vastama, et kõik meeldib,” mainib naine.

Coopi suhtes on Viigi samuti väga positiivselt meelestatud. Viigi ütleb, et oma töötajaid tuleb alati meeles pidada ja seda Coop ka teeb. “Iga aasta on meil uhke jõulupidu, iga aasta toimub ka “parima teenindaja” valimine. Töötajate esimesse klassi astuvad lapsed saavad Coopilt uhke ranitsa koos kooliks vajaminevate asjadega. Jõuludel peetakse töötajaid meeles preemiaga ja töötajate lapsed saavad minna teatrisse, kus ootab jõuluvana kommikotiga. Naistepäeval üllatati meid massaaži kinkekaardiga,” loetleb naine kõike head, mis põneva tööga veel kaasas käib.

“Kui küsida, et mis meeldib, siis peangi vastama, et kõik meeldib.”

Mida on Viigi aga Coopis töötamise aja jooksul õppinud? “Kindlalt tugevat närvi. Meie pood on üle elanud väga raske ja samas väga õpetliku aja. Kui kollektiivis tekivad lahkhelid ja need lahkhelid hakkavad tööd segama, siis tuleb midagi ette võtta. Meie võtsime midagi ette ja nüüd on lausa lust tööle minna ja tööd teha,” lisab Kõo kaupluse raudvara.

Jooksis enne 30. sünnipäeva maratoni

Ega Viigit saakski maratonijooksjaks kutsuda, kui naisel selle eneseületust ja pingutust nõudva spordiga mingit pistmist poleks. NimeltCoop_karjääriblogi_Viigi_Kipper tegeleb naine juba aastaid jooksmisega, kuid ajapikku kasvas lihtsast liikumisharjumusest ja hobist välja üks kinnismõte: joosta enne oma 30. sünnipäeva täispikk maraton. Pärast “suure otsuse” tegemist alustas Viigi aga kohe suunatud jooksutreeninguid ja pidas samal ajal ka kõigile avalikku päevikut “Viigi 9 kuud”, kus oma edusammudest, raskustest ja tulemustest teada andis. “Blogin ka praegu jooksmisest, jooksuvõistlustest ja sellest, kuidas ma üheksa kuuga täitsin oma suure unistuse – jooksin enne oma 30. eluaastat elu esimese maratoni. Kuna ma kogun medaleid, siis on mind siiani paljudel jooksuvõistlustel näha. Järgmisena jooksen nüüd Võhma terviserajamaratonil 21,1 kilomeetrit ja siis sügisel juba kas Tallinnas või Barcelonas pikka maratoni,” mainib Viigi.

Kui lugeda naise päevikut, on see otsast lõpuni täis positiivseid lugusid mitte vaid jooksmisest ja medalitest, vaid ka sellest, kuidas jooksmine on tema elu muutnud. Ühes postituses kirjutab Viigi, kuidas ühe pikema treeningjooksmise ajal tuli talle pähe mõte minna õppima: kas toitumisnõustajaks või hoopis treeneriks. Viigi valis neist esimese, astus Annely Sootsi Tervisekooli õppima ja peaks sellel sügisel saama toitumisnõustaja diplomi.

Elu on täis liblikaefekte, üks väike tiivaripsutus võib maailma teisel poolel tekitada orkaani. Ajakiri Mood 2017. aasta juulinumbrisse kirjutati Viigist lugu, kus naine rääkis väga ausalt sellest, kuidas lähedase inimese solvang tema kehakaalu kohta tõukas Viigi end näljutama, mis lõppes aastaid kestnud anoreksiaga. Toitumishäire seljatamise järel otsis naine omale õiget hobi ja leidis enda jaoks jooksmise. Need ammused liblikatiiva raputused on nüüdseks kulmineerunud sellega, et naine tahab tegeleda teiste toidualase nõustamisega ning hoiab end ise jooksmise ja õige toitumise kaudu tervena. Ka oma töökohal Coopis soovib Viigi tulevikus lisaks kõigele muule olla kasuks ka oma toitumisalaste teadmistega.

Värske salat ja hea raamat

“Olen hakanud viimasel ajal fännama kausisalateid (poke bowl), kuhu lisan palju värsket: sojaube, riisi, krevette ja ka Sriracha majoneesi. Käime perega ka ikka 3–4 korda kuus väljas söömas. Kodus aga teen pigem süüa mina, üritan teha väga tasakaalustatud ja mitmekesist toitu,” räägib Viigi ning lisab, et saab kõik vajaliku tasakaalustatud menüüks kätte nii Kõo kui ka oma kodusest Võhma Konsumist.

Kui jooksmisest, õpingutest, tööst ja perest aega üle jääb, loeb Viigi meelsasti: viimased kaks raamatut, mida luges ja mida julgeb ka kõigile soovitada, on Kaidi Lauri “Hingest aus” ja Marie Forleo “Kõik on väljamõeldav”. “Eriline lemmik on “Kõik on väljamõeldav”. See raamat peaks olema kõigile lausa kohustuslik,” mainib naine.

Kuidas möödus aga karantiiniaeg? “Karantiiniaja elasime kõik ilusasti üle. Käisin Hispaanias ja tulin tagasi just päev enne seda, kui läks kohustuslikuks kahenädalane isolatsioon. Karantiiniaja olin kodus üksinda – elukaaslane ja poeg kolisid selleks ajaks kodust välja. Peaks mainima, et mul polnud kunagi sellist vaba aega olnud, nagu oli sellel ajal,” leiab Viigi ka kevadisest suurtragöödiast positiivset. Nüüd, kui suvi on käes ja saab vabamalt hingata, soovib Viigi kõigile rohkem hoolivust ning soovitab tema kodukanti sattumisel külastada kindlasti nii Suure-Jaani Tervisekoda kui ka Rohelise Maja poodi ja kohvikut. Ning loomulikult astuda sisse ka Viigi enda juurde, Kõo kauplusse. Loe Viigi jooksmistest, läbielamistest ja uutest tegemistest pikemalt ka tema päevikust: maratoniaasta.wordpress.com.

Tekst: Martin Hanson

Asendamatud inimesed on olemas - nad töötavad Coopis!

Paljude Eesti piirkondade jaoks on Coopi kauplused täiesti asendamatud. Sama asendamatud on meie jaoks meie töötajad. Tule ja teeme koos tööd, millel on mõte!