Coopi Keskühistu juhatuse esimehe Rainer Rohtla sõnul on tarbija jaoks kõige hullem põhi möödas. „Kui eelmise aasta juunist novembrini vähenes keskmise palga ostujõud 5 kuud järjest ja püsis madalal kuni tänavu märtsini, siis viimase poole aastaga on ostujõud hakanud tublisti taastuma,“ ütles Rohtla. „Ühelt poolt on palgad kasvanud, kuid samuti on toidukorvi hind alatest suvest hakanud langema, tänu millele on ostujõud lähenemas sõjaeelsele tasemele,“ lisas Rohtla.
Eesti Panga prognooside kohaselt jätkavad ka järgmisel kahel aastal palgad kasvamist kiiremas tempos kui keskmine hinnatõus. „Kui suuremaid üllatusi ei tule, siis 2024. aastal jääb toidukorvi hinnakasv alla 5 protsendi, millest oluline osa tuleb käibemaksutõusust,“ lisas Rohtla.
Coop Eesti ostudirektori Oliver Risti sõnul on inimeste ostuharjumused samuti läbi teinud muutuse, näiteks on kahe aastaga märgatavalt kasvanud kampaaniatoodete osakaal ostukorvis. „Nagu üks Eesti tootja tabavalt ütles, siis majanduslikult keerulisematel aegadel pöörduvad inimesed ikka rohkem juurikate poole. Coopis on kasvanud erinevate juurviljade müük eelmise aastaga võrreldes üle 10 protsendi, seejuures on pestud ja pakendatud juurviljade asemel hakatud enam eelistama lahtist ja pesemata juurvilja, nagu näiteks porgand ja kartul. Samuti on suurenenud inimeste huvi kodumaiste juurviljade vastu nagu peet, kaalikas ja peakapsas, kuid ka puuviljade müük kasvab,“ tõi Rist näiteks.
Vähenenud on viimase kahe aasta jooksul eelkõige selliste kaupade müük, mis igapäevaste põhitoitude hulka ei kuulu, näiteks erinevad suupisted, karastusjoogid, samuti paljud preemium- ja nišitooted. „Ka paljud toidutootjad on seda mõistnud ning oma sortimenti sellest lähtuvalt kohandama hakanud,“ lisas Rist.
Vastupidiselt hiljuti avaldatud Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellitud uuringule on Coopis eestimaise toidu osakaal jätkuvalt kasvamas. „Sarnaselt varasematele aastatele tähistati ka tänavu septembris Eesti toidu kuud, mille raames panime tavalisest rohkem rõhku kodumaisele toidule. Meie pingutus tasus end kolmekordselt ära, sest täpselt nii palju kasvas septembris kampaanias olnud Eesti toidu müük rohkem, kui kampaanias olnud välismaise toidu müük. Eesti toidul on meie ketis väga suur roll, kuna see moodustab umbes kaks kolmandikku kogu Coopis müüdavatest toidukaupadest,“ ütles Rist.
„Tarbija usaldusega oleme 1993.-1994. aastas, inimeste tulevikuvaade on pessimistlik ja nad ei tee suuri oste. Vorsti ostavad küll, aga vaatavad pigem ikka kollast silti,“ ütles majandusanalüütik ja kolumnist Peeter Koppel intervjuus Poodkastile. Rainer Rohtla ja Rasmus Kagge intervjuud Peeter Koppeliga toidukaubanduse ja majanduse teemadel on võimalik kuulata siin.
Coop on Eesti suurim ja vanim toidu- ning esmatarbekaupade kett, mis koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust. Coopi ühistutele kuulub kokku 320 ehk ligi pooled Eesti toidukauplustest. 2022. aastal oli Coopi kaupluste käive kokku 806 miljonit eurot, millega ollakse turuliider ligi 23,6 protsendiga. Coopis töötab üle 6000 inimese.
