Mardipäeva toidud Eestis

Nagu kõikide Eesti rahvakalendri tähtpäevade puhul valmistatakse konkreetse püha toit hooajalistest saadustest, on ka mardipäeva traditsioonilised toidud valmistatud vastavalt sügisestele saadustele ja karjapidamise tavadele. Traditsiooniliselt on mardipäev olnud linnuliha söömise aeg. Seda tõenäoliselt seetõttu, et mardipäevaks olid kodulinnud nagu kuked, pardid või haned piisavalt nuumatud, et neist kogu pere toitev praad valmistada. Samuti teadis vanarahvas, et kukeliha söömine toob hobuseõnne ning tol ajal usuti, et järgmise aasta karjaõnn sõltub kindlasti just eelmise aasta lõppu jäävatest rituaalidest. 

Kodulindudest kõige populaarsem mardipäeva toit on kindlasti olnud mardihani. Eestis tähendas 10. sajandil mardipäeva toit mardihane vaid jõukamates peredes, vaesemad pered ei saanud endale hanepraadi lubada. Samas on teada, et 17. sajandil oli hani tavapäraseks toiduks ühtviisi nii maapiirkodades ja taludes kui ka jõukamates linnamajapidamistes. Tavalisem mardipäeva toit hane kõrvale oli näiteks karask või küpsetatud kapsas.

Lisaks linnulihale on traditsiooniline mardipäeva söök olnud ka mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Põhja-Eesti piirkondades küpsetati mardipäevaks seapea, mujal Eestis nägid mardipäeva kombed toiduks ette ühtviisi nii lamba- kui sealiha. Võib arvata, et kuna nii kadripäev kui ka mardipäeva kombed nägid ette kadri- või mardilaupäeval järgmise päevaks suurteks pidustusteks andide korjamist, said traditsioonilistest toitudest osa ka ukselt uksele käivad mardisandid ja kadrid. Mardipäeval ja samuti kadripäeval korraldati külades suured peod, kus siis eelmisel päeval kokku korjatud toitudest ühiselt suur söömaaeg ja pidu korraldati. 

Mardipäeva kombed ja toidud tänapäeval 

Mardipäeva kombed tänapäeval on kahjuks üha enam hääbumas ning jääb aina vähemaks lapsi ja peresid, kes mardilaupäeval või ka kadripäeva eelõhtul perest peresse santi jooksmas käivad. Õnneks on neid, kes veel endiselt näevad vaeva, et mask ette panna ja naabritele või lähedastele laule ja mõistatusi esitama ning õnne viima minna tahavad. Küll aga võiks iga pere näiteks lastega uurida, mis olid vanasti mardipäeva mängud või mardipäeva kombed ja neid tänapäevale sobivaks mugandada.

Samuti saab tänapäevasem olla ka traditsiooniline mardipäeva toit. Hane asemel võib mardipäeva toit olla näiteks kalkun või kanalihast valmistatud roog. Mõnus sügisene retsept on kalkunipada - täitev ja maitsev roog, mis viib keele alla nii väiksel kui suurel mardisandil. Kes aga soovib mardisantide pidulauale hoopis midagi eksootilisemat võiks valmistada näiteks kana-köögiviljafajita. Ühest heast karaskist ei saa küllalt ei mardisandid ega kadrid - kohupiima-juustukarask viib keele alla ka kõige pirtsakamal mardil.