JÕGEVA MAJANDUSÜHISTU PÕHIKIRI

Jõgeva Majandusühistu põhikiri on vastu võetud __.__. 2025. a toimunud üldkoosoleku otsusega.

1.    ÜLDSÄTTED

1.1.    Ühistu ärinimi on Jõgeva Majandusühistu. Ühistu õiguslik vorm on tulundusühistu.

1.2.    Ühistu asukoht on Jõgeva.

1.3.    Ühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu, kus liikmed osalevad tarbijatena, hüvede kasutajatena või teenuste tarbijatena.

1.4.    Ühistu peamised tegevusalad on:

1.4.1.    jae- ja hulgikaubandus, sh alkoholi, tubakatoodete, väärismetallidest ja -kividest toodete ost, müük ja vahendus;

1.4.2.    toitlustamine ja hotellindus;

1.4.3.    vallas- ja kinnisvaratehingud, varade haldamine ja kinnisvara arendus.

1.5.    Ühistu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.

1.6.    Ühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.7.    Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga.

1.8.    Ühistul on õigus kuuluda erinevatesse erialaliitudesse.

2.    ÜHISTU LIIKMED

2.1.    Liikmeks vastuvõtmine

2.1.1.    Ühistu liikmeks võib astuda teovõimeline füüsiline isik, kes tunnistab ühistu põhikirja, teeb püsivalt oste ühistu kauplustest vastavalt punktis 2.2.2.3. sätestatud määrale ning kelle elu- või tegevuskoht asub ühistu teeninduspiirkonnas või erandkorras mujal, kui see on juhatuse hinnangul kooskõlas ühistu eesmärkidega.

2.1.2.    Liikmeks saamiseks esitatakse Ühistu juhatusele kirjalik avaldus, mille juhatus vaatab läbi ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast alates. Koos avaldusega tasutakse 1-eurone sisseastumismaks. Juhatus võib keelduda liikme vastu võtmisest, kui Ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete majanduslikke huve.

2.1.3.    Juhul, kui liikmeks astujat ei võeta Ühistu liikmeks, sisseastumismaksu ei tagastata ja see jääb menetluskulude katteks. Juhul, kui sisseastumismaksu ei ole liikmeks astuja poolt tasutud, on juhatusel õigus keelduda liikmeks astumise avalduse vastuvõtmisest.

2.1.4.    Ühistu Juhatus teavitab liiget vastuvõtmise otsusest 5 tööpäeva jooksul peale vastavat koosolekut. Liikmeks vastuvõtmiseks tuleb hiljemalt ühe kuu jooksul peale vastavat juhatuse koosolekut tasuda liikme osamaks.

2.1.5.    Liikmeks astuja loetakse Ühistu liikmeks alates osamaksu laekumise päevast.

2.1.6.    Ühistu peab liikmete nimekirja, millesse kantakse iga liikme ees- ja perekonnanimi, elukoht, isikukood, e-posti aadress, arveldusarve number pangas, liikme poolt tasutud osamaksu suurus ja tasumise kuupäev, liikmeks vastuvõtmise, Ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ja selle põhjus, ning andmed osamaksu tagastamise kohta.

2.2.    Liikme õigused ja kohustused

2.2.1.    Ühistu liikmel on õigus:

2.2.1.1.    valida ja olla valitud Ühistu juhtorganitesse seaduses ja põhikirjas sätestatud korras;

2.2.1.2.    saada teavet Ühistu tegevuse kohta ning tutvuda kohapeal Ühistu majandusaasta aruandega ning saada sellest enda kulul ärakiri;

2.2.1.3.    Ühistust väljaastumisel/väljaarvamisel saada tagasi osamakse, millest on maha arvatud liikme kohustused Ühistu ees;

2.2.1.4.    saada osa Ühistu liikmetele jaotatavatest dividendidest;

2.2.1.5.    saada osa Ühistu liikmetele tehtavatest soodustustest;

2.2.1.6.    saada osa teistest seadusega tagatud liikme õigustest.

2.2.2.    Ühistu liige on kohustatud:

2.2.2.1.    täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning Ühistu juhtorganite otsuseid;

2.2.2.2.    tasuma osamaksu põhikirjas sätestatud ulatuses;

2.2.2.3.    osa võtma Ühistu tegevusest, kasutama Ühistu poolt pakutavaid teenuseid ja tegema sisseoste Ühistu kauplustest igal kalendriaastal vähemalt summa eest, mis vastab vastavaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud veerand alampalgamäära suurusele summale. Arvestust peetakse Ühistu liikmele väljastatud Coop kliendikaardi kasutamise andmete alusel;

2.2.2.4.    olema Ühistule lojaalne, mitte kahjustama Ühistu mainet ja huve ning hüvitama seadusega sätestatud korras Ühistule, Ühistu teistele liikmetele või kolmandatele isikutele tekitatud kahju;

2.2.2.5.    informeerima Ühistut kümne päeva jooksul liikmete nimekirja kantud andmete muutumisest, samuti sellest, kui liige saab Ühistuga konkureeriva ettevõtte omanikuks, on valitud sellise ettevõtte juht- või kontrolliorganisse või alustab tegevust Ühistuga samadel tegevusaladel.

2.2.3.    Liikmetele lisakohustuste määramise kinnitab juhatuse ettepanekul Volinike koosolek.

2.3.    Liikme vastutus

2.3.1.    Ühistu liige ei vastuta isiklikult Ühistu kohustuste eest.

2.4.    Liikmelisuse lõppemine

2.4.1.    Liikmelisus lõpeb seaduses sätestatud alustel.

2.4.2.    Päevast, mil liige loetakse Ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused. Liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad jooksva majandusaasta lõppemisega, v.a. käesoleva põhikirja punktis 2.6.1.1. sätestatud juhul.

2.4.3.    Liikmele tagastatakse tasutud osamaks ühe aasta jooksul varaliste kohustuste lõppemisest arvates.

2.5.    Liikme ühistust väljaastumine

2.5.1.    Liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel Ühistust välja astuda kuni Ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni. Avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljaastumist.

2.6.    Liikme ühistust väljaarvamine

2.6.1.    Liige arvatakse Ühistust välja juhatuse otsusega:

2.6.1.1.    tema surma korral;

2.6.1.2.    kui liige ei vasta seaduses või põhikirjas sätestatud nõuetele;

2.6.1.3.    kui liige ei täida Ühistu põhikirja või Ühistu juhtorganite otsuseid või jätab kohustused Ühistu ees täitmata;

2.6.1.4.    kui liige töötab Ühistu vastu või kahjustab oluliselt Ühistu mainet ja huve;

2.6.1.5.    muul mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või käesoleva põhikirja nõuete oluline rikkumine.

2.7.    Väljaarvamise otsus ja selle peale edasikaebamine

2.7.1.    Ühistu liikme mittenõustumisel juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsusega on tal õigus kaevata volinike koosolekule 2 nädala jooksul väljaarvamisteate kättesaamisest.

2.7.2.    Nimetatud kaebus vaadatakse läbi kaebuse kättesaamisele järgneval volinike koosolekul.

2.7.3.    Koosoleku toimumise kohast ja ajast teatatakse kaebuse esitajale kirjalikult.

2.7.4.    Kaebuse esitanud isiku puudumine koosolekult, kui temale on koosoleku toimumisest teatatud, ei ole takistuseks kaebuse arutamisel.

2.7.5.    Volinike otsuse ärakiri saadetakse kaebuse esitanud isikule 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

3.    ÜHISTU VARA

3.1.    Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ning muudest laekumistest.

3.2.    Ühistul on osakapital ja reservkapital.

3.3.    Ühistu võib moodustada muid sihtotstarbelisi kapitale.

3.4.    Osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest.

3.5.    Reservkapitali kasumieraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali suurus ei või olla väiksem kui 10% osakapitalist.

3.6.    Osamaks

3.6.1.    Liikme osamaksu suurus on 10 eurot.

3.6.2.    Osamaks tasutakse rahalise sissemaksena Ühistu arveldusarvele.

3.7.    Kasumi jaotamine ja kahjumi kandmine

3.7.1.    Ühistu puhaskasumist võib Ühistu liikmetele maksta dividende vastavalt liikmete osalemisele Ühistu tegevuses. Dividendi suuruse kinnitab volinike koosolek juhatuse ettepanekul vastavalt liikme kliendikaardiga registreeritud ühistu kauplustest sooritatud ostude mahule.

3.7.2.    Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 5 % puhaskasumist.

3.7.3.    Majandusaasta kahjum kaetakse reservkapitalist. Kui reservkapitalist ei jätku, võidakse kahjum katta osakapitali arvel. Osakapitali osa, mis on kasutatud kahjumi katmiseks, kaetakse järgmisel majandusaastal ühistu liikmetele dividendidena väljamaksmiseks määratud kasumiosa arvel.

3.7.4.    Kasumit võib jaotada osamaksu suurendamiseks.

4.    ÜHISTU JUHTIMINE

4.1.    Ühistu juhtorganid on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek, piirkondlik koosolek, nõukogu ja juhatus.

4.2.    Üldkoosolek

4.2.1.    Üldkoosoleku pädevus on antud täielikult volinike koosolekule.

4.2.2.    Üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord

4.2.2.1.    Üldkoosoleku kokkukutsumine toimub seaduses sätestatud korras.

4.2.2.2.    Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vastavalt vajadusele ning seaduses sätestatud juhtudel.

4.2.2.3.    Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui koosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb juhatusel 3 nädala jooksul, kuid mitte varem kui 7 päeva pärast koosolek sama päevakorraga uuesti kokku kutsuda. Teistkordselt kokku kutsutud koosolek on otsustusvõimeline, sõltumata koosolekule tulnud liikmete arvust.

4.2.2.4.    Sama isiku poolt esindatavate ühistu liikmete ülemmäär on 1 liige. Esindamiseks antud volikiri peab olema kirjalik.

4.2.2.5.    Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest.

4.3.    Volinike koosolek

4.3.1.    Volinike koosoleku pädevus:

4.3.1.1.    põhikirja muutmine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

4.3.1.2.    Ühistu liikmete isikliku vastutuse või lisasissemaksete kehtestamise või suurendamise otsustamine;

4.3.1.3.    Ühistu netovara vähenemise korral alla seaduses sätestatud määra abinõude tarvitusele võtmise otsustamine;

4.3.1.4.    majandusaasta aruande kinnitamine;

4.3.1.5.    kasumi jaotamine või kahjumi katmine, sihtkapitalide moodustamine ja osakapitali suurendamine omakapitali arvel;

4.3.1.6.    nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;

4.3.1.7.    nõukogu tegevusele hinnangu andmine;

4.3.1.8.    nõukogu liikmete tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.3.1.9.    audiitori kinnitamine;

4.3.1.10.    erikontrolli korraldamise otsustamine ja erikontrolli läbiviija määramine;

4.3.1.11.    nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühistu esindaja määramine;

4.3.1.12.    liikmeks vastuvõtmisest keeldumise või väljaarvamise otsuse peale esitatud kaebuste lahendamine;

4.3.1.13.    muude seadustega volinike pädevusse antud küsimuste otsustamine, välja arvatud põhikirja punktis 4.3.2. sätestatud juhul.

4.3.2.    Kui Ühistu liikmete arv on aruandeaasta lõpuks langenud alla 201, peab volinike koosolek 6 kuu jooksul sisse viima põhikirja muudatuse, millega antakse volinike koosoleku pädevus üle täielikult liikmete üldkoosolekule.

4.3.3.    Volinike valimise kord

4.3.3.1.    Volinikud valitakse Ühistu liikmete poolt piirkondlikul koosolekul lihthäälteenamusega 5 aastaks.

4.3.3.2.    Juhatus määrab volinike arvu, lähtudes piirkondade majandustulemustest selle määramise hetkel. Piirkonnad võivad asjas muutuda. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta.

4.3.3.3.    Volinikud valitakse liikmete hulgast. Volituste lõppemisel võib sama liige järgmiseks tähtajaks uuesti volinikuks kandideerida.

4.3.3.4.    Volinikuks võib valida isiku, kes on olnud ühistu liige vähemalt ühe aasta ning täitnud punktis 2.2.2.3. sätestatud tingimusi.

4.3.3.5.    Volinike kandidaadid seatakse üles liikmete poolt piirkondlikul koosolekul.

4.3.3.6.    Volinik ei või olla audiitor.

4.3.3.7.    Volinik ei või tegutseda Ühistuga samal tegevusalal ega olla Ühistuga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ega omanik.

4.3.3.8.    Piirkondlik koosolek võib voliniku sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Voliniku tagasi kutsumiseks on vajalik 2/3 piirkonna liikmete häälteenamus.

4.3.3.9.    Tagasikutsutud voliniku asemele valitakse uus volinik tagasikutsutud voliniku volituse tähtaja lõpuni.

4.3.4.    Volinike koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord

4.3.4.1.    Käesoleva põhikirjaga reguleerimata osas kohaldatakse volinike koosolekule tulundusühistu seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut.

4.3.4.2.    Korraline volinike koosolek toimub üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise koosoleku kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

4.3.4.3.    Juhatus kutsub erakorralise koosoleku kokku omal äranägemisel. Juhatus peab volinike koosoleku kokku kutsuma, kui Ühistu netovara on alla poole Ühistu osakapitalist või kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest, 1/3 volinikest, nõukogu või audiitor.

4.3.4.4.    Kui juhatus ei täida koosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul, võivad nõude esitanud liikmed, volinikud, nõukogu või audiitor koosoleku ise kokku kutsuda.

4.3.4.5.    Erakorralise volinike koosoleku päevakorra määrab juhatus või kokkukutsumise nõudmise esitaja.

4.3.4.6.    Volinike koosoleku toimumise teade saadetakse volinikele vähemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Teates tuleb näidata koosoleku toimumise aeg, koht, päevakord ja muud tähtsust omavad asjaolud.

4.3.4.7.    Päevakorra punkte puudutavate materjalidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, on võimalik tutvuda Ühistu kontoris, kusjuures materjaliga tutvumiseks saab eelnevalt kokku leppida Ühistu e-posti või telefoni teel.

4.3.4.8.    Vähemalt 1/5 volinike ettepanekul võib nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Ettepanekud päevakorra muutmise kohta tuleb juhatusele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil mitte hiljem kui 7 päeva volinike koosoleku kokkukutsumisest teatamisest.

4.3.4.9.    Muudetud päevakorra saadab juhatus volinikele välja hiljemalt 3 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

4.3.4.10.    Küsimustes, mida ei ole volinike koosoleku kokkukutsumise teates näidatud, ei või volinike koosolek otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui volinike koosolekul viibivad kõik volinikud.

4.3.4.11.    Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole volinikest. Kui koosolekule ei ilmunud nõutav arv volinikke, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt 14 päeva jooksul, kuid mitte varem kui 7 päeva pärast.

4.3.4.12.    Teistkordselt kokku kutsutud koosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.

4.3.4.13.    Hääletamisel on igal volinikul üks hääl. Üks volinik võib esindada veel ainult ühte volinikku kirjaliku volituse alusel.

4.3.4.14.    Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühistu volinikest, välja arvatud põhikirja muutmise ja uue põhikirja vastuvõtmise, millisel juhul on otsuse vastu võtmiseks vajalik vähemalt 1/2 kõikide volinike häältest.

4.3.4.15.    Volinike koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kohaldatakse tulundusühistu seaduses üldkoosoleku protokolli kohta sätestatut.

4.3.4.16.    Volinike koosoleku otsuse võib teha koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata kohaldatakse äriseadustiku sätteid osaühingu osanike otsuse tegemise kohta.

4.4.    Piirkondlik koosolek  

4.4.1.    Juhatus määrab piirkonnad, lähtudes piirkondlikest majandustulemustest nende määramise hetkel.

4.4.2.    Piirkondliku koosoleku pädevus:

4.4.2.1.    Ühistu põhikirjalist tegevust ja antud piirkonna kaubanduslikku tegevust puudutavate küsimuste osas ettepanekute tegemine;

4.4.2.2.    volinike valimine ja tagasi kutsumine;

4.4.2.3.    volinike tegevusele hinnangu andmine.

4.4.3.    Piirkondliku koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimise kord

4.4.3.1.    Piirkondliku koosoleku kutsub kokku juhatus mitte harvem kui kord 5 aasta jooksul, samuti 1/3 piirkonna liikmete kirjalikul nõudmisel hiljemalt ühe kuu jooksul arvates vastava nõudmise saamisest.

4.4.3.2.    Kui juhatus ei ole piirkonna liikmete nõudmisel piirkondlikku koosolekut kokku kutsunud, siis viiakse piirkondlik koosolek läbi liikmete omal initsiatiivil.

4.4.3.3.    Liikmete piirkondliku koosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus piirkonna liikmetele ette vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, avaldades vastava teate tegevuspiirkonna kauplustes ning kohalikus ajalehes. Teates märgitakse ära piirkondliku koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

4.4.3.4.    Piirkondlikul koosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija, kes peavad olema Ühistu liikmed.

4.4.3.5.    Liikmete piirkondlik koosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekust osavõtvate liikmete arvust.

4.4.3.6.    Igal liikmel on piirkondlikul koosolekul üks hääl. Liiget võib esindada teine liige kirjaliku volikirja alusel. Üks liige võib esindada maksimaalselt 1 liiget.

4.4.3.7.    Piirkondliku koosoleku otsused võetakse vastu koosolekul osalevate liikmete lihthäälteenamusega. Koosoleku kohta koostatakse protokoll, mille koosoleku juhataja ja protokollija allkirjastavad.

4.5.    Nõukogu

4.5.1.    Nõukogu tegevusele kohaldatakse äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

4.5.2.    Nõukogu on 3 kuni 5-liikmeline.

4.5.3.    Nõukogu otsuse vastuvõtmisel häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

4.5.4.    Nõukogu pädevus:

4.5.4.1.    Ühistu pikaajalise arengukava kinnitamine;

4.5.4.2.    Ühistu majandusaasta eelarve ja lühiajalise tegevuskava kinnitamine;

4.5.4.3.    majandusaasta aruandele lisatava nõukogu aruande koostamine ja volinike koosolekule esitamine;

4.5.4.4.    juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe valimine ja tagasikutsumine;

4.5.4.5.    juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe tasu suuruse määramine ja maksmise korra kehtestamine;

4.5.4.6.    lepingu sõlmimine juhatuse liikmetega ning selleks Nõukogu esindaja määramine;

4.5.4.7.    juhatusele nõusoleku andmine igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute ja toimingute tegemiseks, mille alla kuuluvad muuhulgas osaluse omandamine või lõppemine teistes äriühingutes ja erialaliitudes, ettevõtte (sh kaupluse) omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine, selleks majandusaastaks ettenähtud summat ületavate investeeringute tegemine, laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa ning laenude andmine või võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;

4.5.4.8.    kontrolli ja järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle;

4.5.4.9.    juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Ühistu esindaja määramine.

4.5.5.    Nõukogu liikmete valimine

4.5.5.1.    Nõukogu liikmed ja asendusliige valitakse volinike koosolekul kuni 5 aastaks.

4.5.5.2.    Nõukogu liikme asemel, kelle volitused lõppesid tagasikutsumisega või muul põhjusel enne volituste tähtaegset lõppemist, valib volinike koosolek uue nõukogu liikme, kelle volituste tähtaja arvestamisel lähtutakse nõukogu liikme volituste tähtaegadest, kelle asemel ta valiti. Volituste lõppemisel võib sama isiku valida uuesti nõukogu liikmeks.

4.5.5.3.    Nõukogu liikmed valitakse volinike hulgast.

4.5.5.4.    Nõukogu liikmeks ei või lisaks seaduses sätestatule olla ilma volinike koosoleku vastava otsuseta Ühistuga samal tegevusalal tegutsev isik ega Ühistuga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ega omanik.

4.6.    Juhatus

4.6.1.    Juhatus on kuni 3-liikmeline. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse esimees valitakse nõukogu poolt.

4.6.2.    Juhatuse liikmed valitakse 5 aastaks.

4.6.3.    Juhatuse liige peab olema Ühistu liige.

4.6.4.    Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt juhatuse äranägemisele.

4.6.5.    Ühistut võib kõigis toimingutes esindada juhatuse esimees või teised juhatuse liikmed koos. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, teeb juhatus ainult nõukogu nõusolekul.

4.6.6.    Juhatuse pädevus:

4.6.6.1.    igapäevase majandustegevuse juhtimine, Ühistu raamatupidamise korraldamine ja Ühistu esindamine;

4.6.6.2.    Ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;

4.6.6.3.    Ühistu liikmete nimekirja pidamine;

4.6.6.4.    Ühistu töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine;

4.6.6.5.    majandusaasta aruande ja bilansi koostamine, kasumijaotamise ettepaneku esitamine läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks nõukogule ning kinnitamiseks volinike koosolekule;

4.6.6.6.    majandusaasta eelarve projekti koostamine ning selle esitamine nõukogule kinnitamiseks;

4.6.6.7.    Ühistu koosoleku, piirkondliku koosoleku ja volinike koosoleku kokkukutsumine;

4.6.6.8.    töösisekorraeeskirjade kinnitamine;

4.6.6.9.    kõigi muude vajalike ja Ühistule kasulike toimingute tegemine Ühistu majanduslikult otstarbekaks tegutsemiseks.

5.    AUDIITOR JA ERIKONTROLL

5.1.    Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib Ühistu audiitor.

5.2.    Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab volinike koosolek, kes määrab ka audiitori tasustamise korra.

5.3.    Erikontrolli saavad Ühistu liikmed taotleda seaduses ettenähtud korras.

6.    ÜHISTU LÕPETAMINE

6.1.    Ühistu lõpetamine toimub seadustes ettenähtud korras.

6.2.    Ühistu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti.

6.3.    Ühistu lõpetamise korral Ühistule alles jäänud vara (pärast võlausaldajate kõikide nõuete rahuldamist ja osamaksete tagastamist) antakse üle Coop Eesti Keskühistule, kes võib seda kasutada ainult ühistegevuse jätkamiseks samas piirkonnas.

• Jõgeva Majandusühistu on pikaajaliste traditsioonidega äriühing. Ühisus loodi 27. oktoobril 1919.a. Jõgeva vallamajas tolleaegse Jõgeva valla sekretäri Oskar Sarnet’i eestvedamisel. Asutamiskoosolekul võeti vastu esimesed 44 liiget, valiti ühisuse nõukogu, juhatus ja revisjonikomisjon. Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537 ning kaubakäive 3,5 miljonit senti.
• 1921. aasta lõpuks oli kaubakäive kasvanud neljakordseks. Hakati teostama ka põllumajandussaaduste: teravilja, lina, linaseemne ostu-müüki. Samal aastal paigaldati Majandusühisuse kauplusesse telefoniaparaat.
• Jõgeva Majandusühisuse tegevuse laiendamise eesmärgil hakati tegema ettevalmistusi oma maja ehitamiseks. 1922. aasta lõpuks oli kahekordne kivimaja valmis. 02. jaanuaril 1923.a. avas ühisuse peakauplus oma uksed.
• 1925. aastal oli kauba läbimüük 50 miljonit senti. 1928.a. seoses kriisiperioodiga ning viljaikaldusega, hakkas ühisus põllupidajatele seemnevilja ja jõusööta müüma- laenama. Läbimüük suurenes peamiselt kaupade võlgumüügi arvel. Üksikisikute kaubavõlad tõusid üle lubatud piiri ja saadaolev võlasumma ületas kaks korda Majandusühisuse kapitali. 1930.a. lõpuks olid Jõgeva Majandusühisuse peamaja ja kaubad panditud võla katteks. Majandusaasta lõpetati 0,25 miljonilise kahjumiga. ¼ liikmetest lahkus, kuna ühisuse põhikirja järgi kandis sissemakstud osamaks kümnekordset vastutust. 1931. aasta majandusühisuse peakoosolekul valiti uus juhtkond. Aasta lõpuks oli ühisus tagasi võitnud kaubatarvitajate usalduse.
• Peale kaubandusliku tegevuse laiendati 1932. aastal ka põllumajandussaaduste kokkuostu. Pandi alus tööstuslikule tootmisele. Aasta lõpetati 0,5 miljonilise kasumiga, millest kanti maha eelmise aasta lootusetud võlgnevused.
• 1933.a avati esimesed harukauplused Aidus ja Pedja-Vaimastveres. Tehakse ettevalmistusi Vaimastvere Tarvitajate Ühisusega liitumiseks.
• 1934.a. avati harukauplus Laiusel. Osteti esimene kolme tonnise kandejõuga veoauto “International”. Ilmus majandusühisuse kalender-käsiraamatu esimene aastakäik. Laiuse kaupluse juures avati riigiviina monopol. Liikmete soovil soetati mootorijõul töötav sooader, mida laenutati liikmetele 1 kroon vakamaa kündmise eest.
• 1935.a. avati Kuremaa ja Lustivere harukauplused. 29.01.1935.a. otsustatakse läinud äriaasta eest maksta dividende 8% ja ostupreemiat 1% liikmetele ostetud kaupade pealt.
• 1936.a. avati Puurmani harukauplus. Soetati teine kolme ja poole tonnise kandejõuga veoauto “International”. Võeti üle Jõgeval lihakauplus ja avati vorstitööstus. Samal aastal hakati valmistama ka tsemendist katuse- ja seinakive.
• 1937.a. lõpuks oli kauba jaekäive 107,33 miljonit senti. Liikmeid oli 431 ja kauplusi 10. Töötajaid kokku 50, neist kauplustes töötajaid 42.
• 1940. aastaks oli majandusühisuse käive ligi 200 miljonit senti, suudeti varustada oma liikmeid kõige vajalikuga.
• Peale sõda 1944.a. alustas kooperatiiv tööd endise majandusühisuse baasil. 19. detsembril 1944.a. toimus juhatuse moodustamise koosolek. Tööd alustanud kooperatiiv hakkas otseselt alluma Tartumaa Tarbijate Kooperatiivide Maakondlikule Liidule.
• Esimesed sõjajärgsed aastad olid edukad: olemasolevate töökodade ja tööstuse paremaks juhtimiseks otsustas Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi juhatus moodustada alates 01.01.1947.a. abikäitise tööstuskombinaadi näol.
• 1952.a. nimetati Jõgeva TK Rajooniliit ümber Jõgeva Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liiduks.
• 1955.a. nimetati Jõgeva RTK Liit ümber Jõgeva Rajooni Tarbijate Kooperatiiviks. Tööstuskombinaat ja Varumiskontor viidi Jõgeva RTK alluvusse, kuid jäid iseseisvale bilansile.
• 1965.a. muudeti Jõgeva RTK Jõgeva Tarbijate Kooperatiiviks.
• 20.09.1991.a. Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu Nõukogu Otsustab: 1) Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit lõpetab liikmeksoleku ja astub välja NSV Liidu Tarbijate Kooperatiivide Keskliidust. 2) Teha ettepanek ETKVL-i kongressile käesoleva otsuse kinnitamiseks. (2, lk.2)
• 19.12.1991.a. Paides toimunud ETKVL-i erakorraline kongress kinnitas eeltoodud ETKVL-i nõukogu otsused. Kongressil otsustati ETKVL-i uueks nimeks võtta Eesti Tarbijateühistute Keskühistu, lühendatult ETK.

Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus

• Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk- ja idaosa. Kaubeldakse toidu-, tööstus- ja ehituskaupadega.

Jõgeva Konsumi Pagarid
Aia 3, Jõgeva

Jõgeva Konsumi Pagarid tegeleb saiade ning väikesaiade tootmisega, peamiselt JMÜ enda kauplusteketi, vähemal määral teiste edasimüüjate tarbeks.

Tel.  +372 5173523
e-mail: pagar@jmy.ee

1. Üldsätted

1.1 Käesolev statuut reguleerib Jõgeva Majandusühistu (edaspidi: Ühistu) kohalike algatuste toetamise tegevust.
1.2 Toetamise eesmärk on toetada kohalikke kogukondi ja projekte, mis edendavad piirkonna arengut ja heaolu.

2. Toetamise Korraldus

2.1 Avaldusi toetuste taotlemiseks saab vabas vormis esitada iga kvartali viimase 10 päeva jooksul e-posti aadressile jmy@jogeva.coop.ee.
2.2 Avaldused tuleb esitada hiljemalt iga kvartali viimasel päeval.
2.3 Otsuse toetamise kohta teeb Ühistu juhatus.

3. Komisjon

3.1 Komisjon koosneb Ühistu juhatusest.

4. Otsuste Avalikustamine

4.1 Otsused toetamise kohta tehakse teatavaks kvartali lõpule järgneva 10 päeva jooksul.
4.2 Otsused avalikustatakse:

     •    Jõgeva maakonnalehes Vooremaa
     •    Jõgeva Majandusühistu sotsiaalmeedia leheküljel

5. Toetamise Summa

5.1 Iga kvartali toetamise kogusumma on vahemikus 3000-5000 eurot.

6. Lõppsätted

6.1 Käesolev statuut jõustub selle allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni uus statuut on vastu võetud.
6.2 Kõik käesoleva statuudi muudatused ja täiendused kinnitab Ühistu juhatus.

Koostanud:
Georg Caius Kutsar
Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees

ÜLDTINGIMUSED

• Käesolev isikuandmete töötlemise kord selgitab Jõgeva Majandusühistu liikme (edaspidi nimetatud liige või mitmuses liikmed) isikuandmete töötlemist  Jõgeva Majandusühistu (edaspidi nimetatud ühistu) ja  liikme õigusi seoses liikme isikuandmete töötlemisega.
• Õigusaktidest tulenevalt loetakse isikuandmeteks kõiki andmeid, mida saab liikme isikuga seostada.
• Käesolev isikuandmete töötlemise kord kehtib kõigi liikmete suhtes. Isikuandmete töötlemine käesolevas korras toodud tingimustel on liikmeks olemise ja liikme hüvede saamise eelduseks  st ilma liikmete isikuandmeid töötlemata ei ole ühistu tegutsemine seaduses sätestatud korras ja eesmärkidel võimalik.
• Liikmete isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Jõgeva Majandusühistu registrikood 10136232, aadress Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Aia 3, 48306, e-post jmy@jogeva.coop.ee
• Ühistu töötleb liikmete isikuandmeid lähtudes isikuandmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest tagades nende töötlemise õiguspärasuse, konfidentsiaalsuse ja turvalisuse ning rakendades selleks vajalikke organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi meetmeid.
• Isikuandmetele võimaldatakse ligipääs ainult vastava juhendamise saanud töötajatele, kellel on õigus isikuandmeid töödelda vaid ulatuses, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks ja isikuandmete töötlemise eesmärkide saavutamiseks.
• Oma liikmete teenindamisel ja/või oma juriidiliste kohustuste täitmiseks võib ühistu kasutada koostööpartnereid, kes tegutsevad isikuandmete volitatud või kaasvastutavate töötlejatena. Sellised koostööpartnereid valib ühistu hoolsalt ning kontrollib enne nendega koostöö alustamist, et koostööpartner on võimeline tagama isikuandmete nõuetekohast töötlemist. Volitatud töötlejad võivad liikmete isikuandmeid töödelda üksnes ühistu poolt antud juhiste alusel ja ulatuses.
• Ühistu töötleb isikuandmeid alati Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna siseselt. Liikme isikuandmeid ei edastata väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvatesse riikidesse ega ka töödelda andmeid seal.
• Ühistul on õigus käesolevat korda ühepoolselt muuta. Isikuandmete töötlemise korra kehtiv redaktsioon, samuti liikmetele kehtivad soodustused ja hüved on nähtav ühistu veebilehel www.coop.ee Muudatustest võidakse liiget teavitada ka liikme poolt ühistule avaldatud kontaktandmetel.
• Isikuandmete töötlemise õiguspärasust ühistus jälgib andmekaitseametnik. Liikmel on õigus tema isikuandmete töötlemisega seotud probleemide ja küsimuste korral pöörduda otse andmekaitseametniku poole aadressil andmekaitse@coop.ee 

TÖÖDELDAVAD ISIKUANDMED

• Töödeldavateks isikuandmeteks on eelkõige, kuid mitte ainult:
   
• liikme isiklikud andmed (nt ees-ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg);
• liikme kontaktandmed (nt aadress, telefon, e-posti aadress);
• liikmelisusega seotud andmed (nt liikmeks astumise ja väljaastumise või väljaarvamise aeg, andmed sisseastumismaksu suuruse ja tasumise ning osamaksu suuruse ja tasumise  ja tagastamise kohta, andmed üldkoosolekul osalemise kohta);
• liikmesoodustuste ja hüvede võimaldamiseks vajalikud andmed (nt  Säästukaardiga registreeritud ostude andmed, millelt arvestatakse liikme soodustust);
• seadusest tulenevate kohustuste täitmisel saadud info (nt kohtute, uurimisorganite, maksuhalduri nõuetest tulenev teave).

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE ÕIGUSLIK ALUS JA EESMÄRK

• Ühistu töötleb oma liikmete isikuandmeid peamiselt seadusest, ühistu põhikirjast ja õigustatud huvist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks sh: 
   
• liikmeks astumise avalduse menetlemiseks;
• liikmete haldamiseks ja teenindamiseks (nt liikmete nimekirja pidamiseks, liikmesoodustuste ja hüvede võimaldamiseks, loosimiste korraldamiseks, liikmete informeerimiseks erinevates liikmeid puudutavates küsimustes sh liikmetele suunatud mitteturundusliku ajakirja „Coop Teataja“ edastamiseks jmt)
• ühistu juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks (nt õiguskaitseorganite ning riiklike ja kohalike omavalitsusasutuste päringutele ja teabenõutele vastamiseks)
• ühistu õigustatud huvi alusel (nt riskide juhtimiseks, turvalisuse tagamiseks (nt turvakaamerate kasutamise kauplustes), ühistu õiguste kaitsmiseks, liikmete seas küsitluste läbiviimiseks)

ISIKUANDMETE AVALDAMINE

• Isikuandmete avaldamine on üks isikuandmete töötlemise viise ning see võib toimuda üksnes punktis 3 nimetatud eesmärkidel ja alustel.
• Juhul kui liikmetele pakutavad teenused, soodustused või hüved on seotud Teie isikustatud Säästukaardiga, avaldatakse Teie isikuandmed piiratud mahus (nimi, isikukood, ühistu liikmelisus) ka Coop Eesti Keskühistule, kes Säästukaardi süsteemi haldab. Tutvu ka Säästkaardile rakenduva Coopi kliendiprogrammi uuendatud tingimustega Ühistu kauplustes või Coopi kodulehel aadressil www.coop.ee 
• Kui Liikmetele pakutakse hüvesid või soodustusi ka teiste Coop Eesti ettevõtete juures, edastatakse Teie isikuandmed piiratud mahus (nimi, isikukood, liikmelisus) ka vastavat hüve või soodustust pakkuvale Coop Eesti ettevõttele. 
• Iga konkreetse hüve või soodustuse puhul töödeldakse Teie isikuandmeid vaid nende Coop Eesti ettevõtete poolt ning sellises määras, mis on antud soodustuse või hüve võimaldamiseks vajalikud (minimaalsuse printsiip). Coop Eesti ettevõtete nimekiri ja täpsemad andmed on kättesaadavad aadressil www.coop.ee 
• Liikmete isikuandmeid võidakse töötlemise käigus avaldada ka:
   
• Coop Eesti ettevõtteid teenindavatele erinevate tehniliste- ja tugiteenuste osutajatele (nt side-, IT- ja trükiteenuste, arhiivi, dokumentide hävitamise teenuse osutajad) ja teistele volitatud töötlejatele;
• erinevatele riiklikele andmekogude või registrite pidajatele (nt rahvastikuregister liikmete andmete kontrollimiseks);
• riiklikele ja kohaliku omavalitsuse ametitele ja organitele (nt Maksu-ja Tolliamet, politsei, kohtud nende päringutele ja teabenõutele vastamiseks).

ISIKUANDMETE SÄILITAMINE

• Isikuandmete töötlemisel lähtub ühistu muuhulgas nii andmete minimaalsuse kui ka säilitamise piirangu põhimõtetest.
• Isikuandmeid säilitatakse kuni töötlemise eesmärkide saavutamiseni või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseni. 
• Ühistu säilitab Teie isikuandmeid üldjuhul kuni 10 aastat arvates liikmelisuse lõppemisest. Säilitamise aluseks peale liikmelisuse lõppemist on õigusaktist tulenev säilitamise kohustus ning ühistu õigustatud huvi tagada vajalik informatsioon ja võimalikud alusdokumendid võimalike vaidluste lahendamiseks või muude riskide juhtimiseks.
• Isikuandmete säilitamisel arvestab ühistu ka teiste liikmete huvidega – kustututavad andmed ei tohi kahjustada teiste liikmete huve ja õigusi.

LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

• Liikmel on kohustus anda ühistule üksnes õigeid ja ajakohaseid isikuandmeid, samuti teavitada ühistut viivitamatult oma andmete muutumisest.
• Liikmel on õigus:
   
• saada enda isikuandmete töötlemise kohta informatsiooni ning oma isikuandmeid parandada, saates sellekohase digiallkirjastatud avalduse aadressile  Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Aia 3, 48306 või tulles kohale ühistu asukohta. Kui liige soovib oma isikuandmete väljastamist paberil, võib ühistu küsida seaduse kohaselt paljundustasu alates 21. leheküljest 0,19 eurot lehekülje eest,
• nõuda enda isikuandmete töötlemise lõpetamist ja/või kogutud andmete kustutamist kui ta leiab, et ühistu poolt isikuandmete töötlemine ja/või selle ulatus ja/või eesmärk ei põhine (enam) seaduslikul alusel, 
• nõuda isikuandmete töötlemise piiramist, esitada vastuväide oma isikandmete töötlemisele kui selline õigus tuleneb asjakohastest õigusaktidest. Ühistul on siiski õigus jätkata liikme isikuandmete töötlemist ka liikme vastuseisu korral kui töötlemise jätkamise kohustus tuleneb seadusest, ühistu põhikirjast või kui ühistul on motiveeritud põhjused ning õigustatud huvi andmetöötluse jätkamiseks,
• pöörduda Coop Eesti ettevõtete ühise andmekaitseametniku poole aadressil andmekaitse@coop.ee, esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.