Ühistuline kaubandus

Coop Eesti: ühistulise kaubanduse eestvedaja Eestis

1902. aastal tulid Antslas kokku 17 põllumeest, kes otsustasid võõraste kaupmeeste suure vaheltkasu vältimiseks üheskoos vikatid osta. Mõisteti, et sarnasel moel on võimalik hankida ka muud kaupa ja müüa seda oma inimestele võõra kaupmehega võrreldes odavamalt. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis. Järgemööda asutati Antsla eeskujul tarbijate ühistud ka mujal Eestis.

1917. aastaks oli Eestis 133 tarbijate ühistut ning koostöö arendamiseks asutati katusorganisatsioonina Eesti Tarvitajateühisuste Liit, mis sai endale 1919. aastal nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). Järgneva 20 aastaga kasvas ETK suurimaks importööriks ja omatööstuse arendajaks Eestis.

Tänaseks kuulub Eesti vanima ja suurima jaekaubanduse grupi perekonda 18 piirkondlikku tarbijate ühistut üle terve Eesti. 2015. aastal võeti ETK asemel kasutusele nimi Coop Eesti Keskühistu. Coopi nimi tuleneb inglisekeelsest sõnast cooperative, mis tähendab tõlkes ühistut. Coopi kaubamärk on tuntud ülemaailmselt, kuna ühistulised kaubandusorganisatsioonid mujal Euroopas kasutavad samuti Coopi nime, moodustades üheskoos Euroopa suurima kaubandusvõrgustiku.

Igas riigis, kus Coopi kauplused tegutsevad, kuuluvad need kohalikele elanikele endile. Ka Eestis pole Coopi omanikuks ükski ärimees ega korporatsioon, vaid see on olnud algusest peale 100% Eesti tarbijatele endile kuuluv grupp, millel on täna ligi 70 000 klientomanikku. Ühistukaubanduse suurim erinevus erakaubandusega võrreldes on see, et kasum ei ole eesmärk omaette. Lõppeesmärk on teenitud kasumiga hoida avatuna kaupluseid inimeste lähedal üle Eesti, arendada nende müügikeskkonda ning panustada kohaliku kogukonna arengusse.

Nimi Coop hääldatakse [koop] nii nagu cooperative või kooperatiiv.

18

Ühistut

70 000

Klientomanikku

330

Kauplust

6000

Töötajat

600 000

Püsiklienti

180 000

Ostu päevas