„Kuna Coop on kodumaine jaekett, on meie soov, et Eesti oleks kaitstud ja hoitud ning Eesti vabariik kestaks,“ ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla juunis avaldatud Delfi videoloos, mis näitas, kuidas Eesti suurim jaekett riigikaitsjaid tegudes toetab. Coop on nii viimasel aastal kui ka varemgi panustanud erinevatesse suurema ja väiksema mõjuga algatustesse, mis riigikaitset toetavad.

„Oleme toetanud kõiki oma töötajaid, kes on kaitseliitlased, naiskodukaitsjad või reservväelased, siis selleks, et nad saaks oma pere eest hoolitseda ka eemaloleku ajal, oleme kompenseerinud selle palgavahe, mis neil muidu jääks saamata,“ ütles Rohtla. Coopi 6000 töötaja seas on selliseid inimesi ca 10%. Nende Coopis töötavate reservväelaste arv, kes on viimaste aastate jooksul korra või mitu õppustel käinud, on üle saja.

Kuna kaubandussektori eripäraks on, et töötajate seas on palju naisi, siis on ka naiskodukaitsjate hulk mõnes piirkonnas tegutseva tarbijate ühistu töötajate seas märkimisväärne. On ühistuid, mille töötajate seas on selgelt näha trendi, et kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitunute arv on peale 2022. aastat kasvanud.

Ainsana taaraautomaadides võimalus reservväelasi toetada

Algatus, millega Coop tänaseni kõigist teisest Eesti jaekettidest erineb, on võimalus enam kui saja meie kaupluse taarapunktis annetada taararaha Aitan Lapsi heategevusfondi kõrval ka reservväelaste fondile. Alates eelmise aasta detsembrist on seda kümned tuhanded eestimaalased kasutanud ning annetanud Coopi taaraautomaatide kaudu reservväelaste fondile tuhandeid eurosid. 

Ühtlasi oleme viimased kaks aastat müünud digilaiguga tooteid heameelega ning nende müüki võtmist eelmisest aastast selgelt prioritiseerinud. Coop panustas sel aastal ka 15.-22. juunil toimunud reservväelaste nädalasse, pöörates kokku kahe nädala ehk kogu jaanikampaania vältel meie kauplustes eraldi tähelepanu ka seitsmele digilaiguga tootele. Ka nende toodete pealt annetavad tootjad teatud summa reservväelaste fondile.

Reservväelase fondi võimalik toetada ka läbi meie gruppi kuuluva Coop Panga Kaardiväe programmi, mis käivitati 2024. aasta aprilli lõpus. Sellega liitunud kliendid saavad annetada igalt kaardimakselt 1 sendi reservväelaste fondi. Coop Pank lisab omalt poolt igalt kliendi kaardimakselt veel 1 sendi. Ainuüksi esimese kuu ajaga liitus Coop Panga uue Kaardiväe programmiga eelmise aastal üle 2000 eraisiku ja see tõi fondi 20 000 eurot.

„Kogume raha väikeste summadena, aga kogume suures mahus ja läbi selle muudame jällegi meie riigikaitset tugevamaks,“ rääkis Rohtla. Selle kõige kõrval oleme pikalt oma kauplustes pannud õla alla iga-aastasele kaitseväe ja kaitseliidu veteranide toetuseks korraldatavale Sinilillekampaaniale.

Pidulik tunnustuse üleandmine Lillepaviljonis

Kaitseministeeriumi tunnustus „Riigikaitsjate toetaja“ on mõeldud just nendele ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes sarnaselt Coopile panustavad riigikaitsesse. Sel aastal tunnustas kaitseministeerium riigikaitse toetajaid kolmandat korda.

Tööandjatele suunatud konkursil on eriti tähtis, et ettevõtted ja organisatsioonid toetaks enda kollektiivis töötavate reservväelaste osalemist reservõppekogunemistel. Riigikaitse toetaja pronks-, hõbe- ja kuldtaseme tunnustusi jagatakse välja kord aastas. Sel aastal tehti seda 16. juunil toimunud pidulikult vastuvõtul Lillepaviljonis, kus Coopi nimel võttis selleaastase tunnustuse vastu personalidirektor Kerstin Jaani. 

Tunnustuse saajad valis välja žürii, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja kaitseliidu esindajad. Tunnustuste kätteandjate seas oli ka peaminister Kristen Michal, kes toonitas, et julgeolek on kõigi ühine vastutus. „Isegi kõige tugevam põhijõud vajab tugevat tagalat – inimesi ja organisatsioone, kes neid toetavad,“ märkis ta.

Suur oli meie personalidirektori üllatus, kui selgus, et varasemalt pronksmärgise saanud Coopile antakse seekord riigikaitse toetaja kõrgeim tunnustus ehk kuldmärgis. See jagati ainult kümnele ettevõttele, kelle hulgas oli lisaks Coopi kaubandusketile ka Coop Pank. Kerstin Jaani on seda meelt, et need tegevused, mis me oleme seni riigikaitse toetuseks teinud, on vähim, mida me ettevõttena saame nii oma riigi kaitseks kui ka ettevõtluskeskkonna säilimise nimel teha. 

„Sellised üritused on väga olulised ja seda mitte niivõrd tänamise ja tunnustamise pärast, vaid kogemuste vahetamise pärast,“ rääkis ta. Tema sõnul oli juunis toimunud vastuvõtt ideaalne võimalus kohtuda ettevõtetega, kes jagavad samu väärtuseid ja hea võimalus vahetada kogemusi riigikaitsesse panustamise teemal.

Oma riigi hoidmine on auasi

Seekord tunnustas kaitseministeerium 517 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni riigikaitse toetaja tunnustusega. Nende hulgas jagati välja kolm eritunnusmärgist, kümme kuldmärgist, sada hõbemärgist ja 404 pronkstaseme tunnust. Pronkstaseme tunnustuse pälvisid ettevõtted, kes säilitavad oma reservväelaste palga ning hõbe-, kuld- ja eritunnustuse pälvisid ettevõtted, kes lisaks palga säilitamisele on pakkunud muid hüvesid või soodustusi reservväelastele.

„Vaadates seda elu, mis täna Eestis on ja seda keerukust, mis on meid läbi aegade Coopina alles hoidnud Eesti rahva jaoks, siis näeme seda, et oma vabariik on oma vabariik. Selle hoidmine on iga Eesti inimese auasi,“ rõhutas Coop Eesti juht Rainer Rohtla.