Coopi grupp koosneb 18 piirkondlikust tarbijaühistust ja neid teenindavast Coop Eesti Keskühistust. 

Tegemist ei ole klassikalise kontserniga juriidilises vaates, vaid koostöögrupiga – see tähendab, et Coopi grupi majandustulemused ei teki ühe ettevõtte aruandest, vaid kujunevad 18 iseseisva ühistu ja keskühistu ühistegevuse tulemusena.

Just seetõttu avaldame Coopi grupi majandustulemusi koondvaatena kord aastas koos Coop Eesti Keskühistu majandusaruandega. See annab kõige täpsema pildi sellest, kuidas Coop kui jaekaubandusgrupp tervikuna toimib.

2025. aasta tulemused

2025. aastal hoidis Coop jätkuvalt Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turul 22,79% turuosaga turuliidri positsiooni.

  • Jaekaubanduse netokäive: 855,3 mln €
  • Muutus võrreldes 2024. aastaga: +0,2% ehk +1,6 mln € 
  • Kauplusi üle Eesti: 315 
  • Ärikasum: 10,2 mln € 
  • Muutus võrreldes 2024. aastaga: -25,5% ehk -3,5 mln €

Coopi grupi 2025. aasta jaekaubanduse netokäive tuleneb 18 piirkondliku ühistu summeeritud netokäibest, mille moodustab 315 kaupluse müük üle Eesti. 

Sellest on välja arvestatud teised ärisuunad, mida piirkondlikud ühistud lisaks jaekaubandusele viljelevad (hotelliäri, spaa, kinnisvaraarendus jne).

Viimase 5 aasta majandusaruanded

Miks Coopi grupi tulemused erinevad Coop Eesti Keskühistu tulemustest?

Kuigi Coop Eesti Keskühistu kuulub Coopi gruppi, ei ole Coopi grupi ja Keskühistu majandustulemused üks ja sama asi.

Selle põhjus on lihtne: Coop Eesti Keskühistu ei opereeri ühtegi kauplust ega tee otsemüüki tarbijale. Keskühistu roll on toetada piirkondlikke ühistuid – korraldada kaupade sisseostu, jaotuslogistikat, turundust ja arendustegevusi ning pakkuda muid grupiüleseid tugiteenuseid.

See tähendab, et keskühistu käive on sisekäive: keskühistu müüb 100% oma teenustest ja kaupadest Coopi piirkondlikele ühistutele. Kui ühistute müük kasvab, kasvab ka keskühistu käive – kuid see ei tähenda täiendavat jaemüüki turul, vaid peegeldab grupisisest sisseostu- ja tarneahelat.

Lihtsustatult:

  • Coopi grupi tulemus näitab kogu Coopi jaekaubanduse tegelikku mahtu Eestis – ehk seda, kui palju kliendid Coopi kauplustes ostavad.
  • Coop Eesti Keskühistu tulemus näitab seda, kuidas toimib Coopi ühine sisseostu-, logistika- ja tugisüsteem. 

Need kaks tulemust ei ole seetõttu üks-ühele võrreldavad, vaid täidavad eri eesmärki.

Miks ei saa Coopi grupi tulemusi võtta üksnes ühistute majandusaasta aruannetest?

Coopi grupi jaekaubanduse tulemusi ei saa võtta üks-ühele kokku ainult 18 ühistu majandusaastaaruannetest, sest mitmel ühistul on lisaks jaekaubandusele ka muid tegevusalasid – näiteks hotellindus, spaa, kinnisvaraarendus või muud kõrvalärid.

Need tegevused ei kuulu Coopi jaekaubanduse põhitegevuse hulka ning moonutaksid jaekaubanduse tegelikku pilti. Seetõttu koostatakse Coopi grupi „Coop numbrites“ vaade eraldi just jaekaubanduse põhiäri põhjal, et anda võimalikult täpne ülevaade Coopi tulemustest Eesti jaekaubanduses.

Sama põhjus selgitab ka seda, miks Coopi grupi puhaskasum ei ole teiste jaekettidega otse võrreldav – muud ärisuunad mõjutavad ka puhaskasumit. Ärikasumi tasandil on Coopi tulemused aga teiste jaekettidega sisuliselt võrreldavad.

Mismoodi Coopi mudel erineb teistest Eestis tegutsevatest jaekettidest?

Coopi eristab teistest jaekettidest selle ühistuline ülesehitus. Coopi omanikeks on Eesti tarbijad ning seetõttu investeeritakse teenitud tulu piirkondadesse tagasi.

Lähtuvalt Coopi dividendipoliitikast ei maksa ühistud dividende, vaid kogu teenitud tulu investeeritakse tagasi kaubandusvõrgu arengusse või suunatakse ühistu tegevuspiirkonnas kogukondlikult oluliste projektide toetuseks.

Kõige nähtavamalt tähendab see investeeringuid kauplusevõrku – olemasolevate kaupluste uuendamisse, uute kaasaegsete kaupluste rajamisse ja kohaliku teenuse kvaliteedi parandamisse. Kuid Coopi roll ei piirdu ainult kauplustega.

Coopi tugevus on alati olnud kohalike olude ja vajaduste hea tunnetus: otsused sünnivad kohapeal, kohalike inimeste lähedal ja sageli koos kogukonnaga. Investeeringuid ei tehta ainult äriloogika järgi, vaid ka selle järgi, mida kogukond tegelikult vajab.

See tähendab, et lisaks toidupoodide pidamisele aitab Coop luua kogukondadesse ka uusi võimalusi ja vajalikku taristut – olgu selleks kogukonna soovil rajatud uisuväljak, spordivõimalus või muu kohalikku elu toetav lahendus.

Coopi eesmärk ei ole olla ainult jaekett. Coopi eesmärk on olla kogukondade igapäevaelu loomulik osa ja kohaliku elu arendaja.