„Kalendriaasta jooksul kogutud Coopi boonusraha ei aegu ühel kindlal kuupäeval, vaid iga teenitud boonussumma on kasutatav selle tekkimise hetkest järgmise 12 kuu vältel. Tänu sellele on boonuspunktide kasutamine Coopi klientide hulgas alati aktiivne,“ ütles Coop Eesti Keskühistu turundusdirektor Liisi Vaik.

2025. aastal kogusid Coopi kliendid kokku rekordsumma boonusraha, mis küündis 10,57 miljoni euroni. See märgib aasta varasemaga võrreldes 3,6%-list kasvu. 2024. aastal koguti 10,2 miljoni euro väärtuses Coopi boonusraha. 2025. aasta jooksul aegus vaid 3,3 protsenti kogusummast. Seegi leidis lõpuks väärilise kasutuse. „Kasutamata jäänud boonusraha suunavad Coopi piirkondlikud ühistud tagasi oma kogukonda, andes selle kas heategevuseks või kohalike kaupluste arendamiseks,“ lisas Vaik.

Suurim boonusraha summa ühe kliendi kohta, mis näiteks äpiga ostlejad mullu teenisid, küündis üle tuhande euro aasta peale. Täpsemalt oli see 1049,19 eurot. Suuruselt teisele kohale jõudis 992,28 eurot ja kolmandale kohale 949,11 eurot boonusraha kogunud klient. Kümne suurima äpis boonusraha koguja summad jäid 2025. aastal vahemikku 691,47-1049,19 eurot aasta peale.

Aktiivseimad Tartumaa kliendid

Enim boonusraha kogusid 2025. aastal Tartu maakonna kliendid – 2,45 miljonit eurot, millele järgnesid Harju maakonna kliendid 1,68 miljoni euroga. Kolmandal kohal oli Viljandi maakond 732 000 euroga. Märkimisväärset aktiivsust näitasid ka Pärnu maakonna kliendid 727 000, Järva maakonna kliendid 670 000 ning Saare maakonna kliendid 643 000 euroga.

Coopi boonuspunkte on võimalik koguda nii Säästukaardi, Säästukaart Plussi kui ka Coop Panga kaardiga, mis toimib Coopi kauplustes samuti kliendikaardina. Boonussüsteem on üles ehitatud selliselt, et koos kliendiprogrammi soodustustega on võimalik aastas kokku hoida hinnanguliselt kuni kahe kuu ostusumma.

Coop on Eesti suurim ja vanim toidu- ning esmatarbekaupade kett, mis koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust ja nende koostööd koordineerivast keskühistust. Grupil on suurusjärgus 320 kauplust, mis asuvad üle Eesti suurlinnadest väikeasulateni, olles paljudes piirkondades ka ainus toidu- ja esmatarbekaupade teenuse pakkuja. Ühistute põhieesmärk ei ole niivõrd tulu teenimine, kuivõrd teenuse hoidmine ja arendamine igas Eestimaa nurgas.