Fotod: Katre Ojarand

Olles Eesti suurim ja vanim jaekett, on Coopi omanikuks 100% Eesti tarbijad. Coop on kodumaine ning sama kehtib suure osa seal müüdava toidu kohta. Coopi jaoks on oluline olla sillaks Eesti toidutootjate ja tarbijate vahel, mistõttu moodustavad kodumaised tooted ligi kaks kolmandikku Coopi poodides müüdavast kaubast. See on tunduvalt rohkem kui ükskõik millises teises kauplusteketis Eestis. 

Eesti toit on Coopis aukohal

Coopi panust kodumaise toidu esile tõstmisel hindavad nii suuremad kui väiksemad Eesti toidutootjad, sest Coop teeb kokku 300 kodumaise tootjaga koostööd. Tomatikasvatusega tegeleva Võiste aiandi peremees Mirko Metsaoru märgib, et Coopi jaoks pole kodumaine toit ja kohaliku elu arendamine lihtsalt turundussõnum. See on organisatsiooni väärtus. 

Foto: Mirko Metsaoru, erakogu

„Coopi letil on kohalikul toidul alati väärikas ja nähtav koht. Me näeme ja hindame kõrgelt, kuidas Coop tõstab esile kodumaiseid tootjaid, teeb teavitustööd ning seisab hea selle eest, et eestimaine tooraine oleks kättesaadav igas Eestimaa punktis. See teeb neist Eesti toidutootjale asendamatu liitlase,” kõneleb ta. 

Frillise ja lehtsalati kasvatusega tegeleva Ahtima aiandi peremees Mihkel Rõuk lisab, et Coop on kindlasti üks Eesti olulisemaid kodumaise toidu müügikanaleid. „Usume, et tarbija huvi kasvatamisel kohaliku päritoluga toidu vastu on Coopil päris oluline roll.”

Peipsiääre soolakurke tootva Veeta OÜ juhataja Freddy Poklonski leiab, et kodumaise toidu eelistamisega panustab Coop ka Eesti põllumajanduse arendamisse. „Tänu kauplustele, kes hindavad kohalikku toodangut, elavad kohalik toidukultuur ja põllumajandus edasi. Tänu neile saame meie, tootjad, edasi areneda ja veel paremat toodangut pakkuda,” osutab Poklonski.

Coop mängib rolli Eesti toidu müüginumbrites

Nii Võiste aiandi, Veeta OÜ kui Ahtima aiandi esindajad kinnitavad, et oma kauba Coopis müümine on nende äri positiivses suunas nihutanud.

„Kuigi alustasime koostööd alles 2026. aasta alguses, on Coop kujunenud meie jaoks üheks olulisemaks kliendiks,” toonitab Mihkel Rõuk. „Meie jaoks on oluline, et Coop eelistab pakkuda oma poodides just kohalike toidutootjate kaupa ja ütleb selle selgelt välja ka oma turunduses. Saame Coopi ostuosakonnast head tagasisidet ja usume, et saame vastavalt sellele tulevikus oma tootevalikut paremaks muuta.”

Rõuk kiidab ka Coopi stabiilsust ja koostöövalmidust, sest väiksema ettevõtjana võib nii mõnigi kord ootamatusi ette tulla. „Suhtumine on mõistev olnud ka siis, kui on tekkinud tõrked või takistused, mida taimekasvatuses vahel ikka võib ette tulla,” ütleb ta.

Võiste aiandi jaoks on Coop strateegiline ja elutähtis partner, seda juba terve kümnendi. „Tänu Coopi üle-eestilisele kauplustevõrgule jõuab meie toodang ka nendesse Eesti nurkadesse ja väiksematesse kogukondadesse, kuhu paljud teised ketid ei ulatu,” märgib Metsaoru. 

Niisiis moodustavadki Coopi müügid Võiste aiandi müüginumbrites väga kaaluka ja stabiilse osa. „Köögiviljakasvatuses on stabiilsus ja etteaimatavus määrava tähtsusega – kui saagikus on tipus, on meil vaja partnerit, kelle müügijõud ja tarbijaskond suudavad selle värskelt realiseerida. Coop on see kindel seljatagune.”

Ühtlasi rõhutab Metsaoru, et Võiste aiandi ja Coopi suhtlusel pole tegu tüüpilise ostja-müüja suhtega – see on pigem dialoog. „Coopi poolt on alati tunda reaalset huvi selle vastu, kuidas tootjal läheb, millised on ilmastiku või saagikuse prognoosid ning kuidas ühiselt turgu ja tarbijat parimal viisil teenindada.”

Sööd Eesti toitu, hoiad kohalikku elu

Kuigi ajad on keerulised ja majanduslikult pitsitab, püüab eestlane võimalusel ikkagi kodumaist toitu eelistada.

„On neid, kes eelistavad iga hinna eest kohalikku maitset ning neid, kelle ostuotsuse määrab eelkõige hind. Teatud piirini ollakse valmis kodumaise eest rohkem maksma, sest mõistetakse kvaliteedivahet. Seetõttu ongi meil tootjana oluline pakkuda parimat võimalikku kvaliteeti,” leiab Metsaoru. 

Nii ongi nemad Võiste aiandis otsustanud, et ei püüa konkureerida odava massimpordiga. „Meie kliimas köögivilja kasvatamine nõuab paratamatult rohkem ressursse – valgus-, soojus, kohalikud sisendihinnad – kui Lõuna-Euroopas. See on kahtlemata pidev väljakutse,” lisab ta. 

Rõuki arvates valib eestlane kodumaise toidu, sest see on tema jaoks usaldusväärsem. „Kliendid usaldavad Eesti toidutootjaid, kuna tihti on kohalik toidutootmine läbipaistvam. Inimesed mõistavad, et kodumaine toit on värskem,” lausub ta. Sellele vaatamata on nemadki Ahtima aiandis tajunud, et viimaste aastate kiire inflatsioon on teinud ostjad hinnatundlikumaks.

Eesti toidu tarneahel on lühike ning seetõttu võib tarbija kindel olla, et kaup on värskeimast värskem. „Eesti toit ei vaja pikka transporti ega spetsiaalset säilitusgaasides hoidmist. Näiteks Võiste aiandi tomat ja roheline sibul korjatakse küpsena ja jõuab kohe tarbijani – vitamiinid ja päris aroomid säilivad,” kinnitab Metsaoru. 

Loomulikult aitab kodumaise toidu eelistamine hoida elus kohalikku elu, mis on samuti Coopi südameasi. Paljud Eesti toidutootjad asuvad maapiirkondades, kus ollakse kohalike jaoks olulised tööandjad. Valides poest kodumaist toitu, toetame sellega kaudselt ka elu jätkumist väljaspool tõmbekeskusi. Samuti jääb raha kodumaale ringlema. 

„Ostes Eesti toodangut, hoiame elus kohalikku põllumajandust ja toidukultuuri. Eesti ja erinevate piirkondade traditsioone. Lisaks hoiame kohalikke ettevõtteid ja tööjõudu,” nendib Freddy Poklonski.

Lihtsaim viis toetada Eesti majandust

Eestlaste armastust kodumaise toidu vastu näitab ka statistika – iga päev müüakse Coopi kauplustest ligi 1,5 miljoni euro eest Eesti päritolu toidukaupa. Kuigi viimase 3-4 aastaga on majandusolude tõttu kodumaisete toodete osakaal müügis pisut vähenenud, moodustavad nad jätkuvalt ligi kaks kolmandikku Coopi ketis müüdavatest kaupadest.

„Kodumaiste kaupade osakaal on iseäranis kõrge värske sea- ja veiseliha, põhipiimatoodete, kanamuna, leiva-saia, purgisuppide ja -toitude, majoneesi ning külmutatud beebitoitude kategoorias,” lausub Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist.

Ühtlasi julgustab ta inimesi eelistama kodumaist kaupa. „Meie arvutused näitavad, et kodumaise toidu ostmisel jääks Eestisse kaks korda rohkem maksuraha ning väheneks surve erinevate maksutõusude kehtestamiseks. Usume, et kodumaise kauba ostmine on lihtsaim viis toetamaks meie oma majandust,” põhjendab Rist. 

Lisaks sellele, et Coopis on palju kodumaist kaupa, on ka hinnad tõeliselt taskukohased. Kasuta sinagi võimalust oluliselt raha kokku hoida ja tee oma järgmised ostud Coopi kauplustes, mida leiab igast Eestimaa nurgast. 

Neid on kokku ca 320. Enne poodi minekut tutvu ka kliendilehe nädala sooduspakkumistega ning „Hoiame soodsana” kampaania kliendilehega, kus saad ülevaate kõigist hea hinnaga, valdavalt kodumaistest toodetest, mis on Eesti suurimas jaeketis müügil.