Sortiment oleneb eelkõige tarbija vajadustest ja nõudlusest, selgitab keskühistu ostudirektor Oliver Rist.
Ajalooliselt on kindla suurusega kauplustes olnud kohustuslik kindel sortiment, mida on vajaduse korral mõningate tooterühmadega laiendatud, tutvustab Coop Eesti Keskühistu ostudirekor Oliver Rist Coopi kaupluste sortimendi kujunemist. Seda ei võeta siiski nii üheselt, sest riiulipinda võib sama suurusega kauplustes olla erinevalt ja sortiment oleneb eelkõige riiulipinnast. “Anname tootesortimendi kauplusele vastavalt riiulipinnale ja anname välja ka riiulikaardi ehk planogrammi,” selgitab Oliver Rist. Planogramm on detailne pilt kaupade kavandatavast väljapanekust riiulil, mida on vaja selleks, et Coopi eri poodides ühtset joont hoida.
Munad, põhilised piimatooted ja värske liha on eestimaised.
“Hindame eelkõige pinna kasutamise efektiivsust,” selgitab Rist. Seda tehakse arvutitarkvara abil, mis võtab arvesse nii riiulipinda, käivet, tükimüüki kui ka kasumlikkust, tulemusi kohandatakse vastavalt vajadusele. “Alati on ka ruumi ümbermängimiseks,” lausub Rist.
Kõige olulisemad on aga tarbija ja tema vajadused: sortiment oleneb eelkõige nõudlusest. “Oluline on piiratud sortimendiga rahuldada võimalikult paljude tarbijate vajadusi. Peab arvestama, et riiulid ei ole lõpmatud, isegi hüpermarketis ei ole võimalik päris kõike välja panna,” märgib Rist.
Coopi plussid
Coopile on endiselt tähtis eestimaisus ja kohalikud tooted. “Munad, põhilised piimatooted ja värske liha on eestimaised,” märgib Rist. “Saame arvestada kohaliku tarbija ostueelistustega ja kuni kümne protsendi ulatuses sortimendist müüa ka kohaliku väiketootja kaupa. See on kindlasti Coopi üks eeliseid,” leiab Rist. Ta selgitab, et väiketootja ei suudagi alati kõiki Coopi kauplusi teenindada, kuid suudab oma tooteid või kaupu müüa kohaliku ühistu kaupluses. “Toetame kodumaist, seega oleme väiketootjatele pakkunud vahel võimalust kasutada ühistuid kasvulavana ehk esialgu vaid mõnes piirkonnas turule siseneda. Ühistud on neis otsustes iseseisvad,” lisab Rist. “Võibolla kasvatame kohalikust tootjast ajapikku välja eksportööri.”
Oliver Rist selgitab, et kategooria müügipinnaga arvestamine parendab ka efektiivsust tarneahelas, kus näiteks väiksema pinnaga poodide sortimendist kõrvaldatakse dubleerivad tooted, mis koormavad kaupluse tellimust väikeste tellimustega jaepakendites. Seevastu kasvaks tellimused n-ö liikuvamatele toodetele, mida saaks tellida juba hulgipakendites. Piirikaubandusega seoses on mõnes kaupluses mõtet anda alkoholi arvelt ruumi juurde teistele kategooriatele, lisab Rist.
Sortimenditrendid
Koostööd teeb Coop Eesti Keskühistu Coopiga kogu Euroopas, näiteks Hollandiga. Hea koostöö on Coop Itaaliaga, kellelt ostetakse private label’i tooteid, näiteks on müügil Coopi kaubamärgi all Itaalias valmistatud kvaliteetsed singid, salaamid, juust, oliivid, jahu, jäätised, snäkid, aga ka kosmeetika jm. “Oluline on siinjuures märkida Itaalia väga põhjalikku kvaliteedikontrolli nendele toodetele ja sotsiaalset vastutustunnet tarbija ning keskkonna ees – üheski tootes ei kasutata palmiõli, kõik tooted on GMO-vabad, ei kasutata toiduvärve jms,” ütleb Rist.
Private label’ite ehk omamärgitoodete puhul keskendub Coop eksklusiivsemale omatoodetesarjale Supreme, müügil on Supreme-sarja täissuitsuvorsid, kala jm.
Coopis on ka esinduslik valik veine, mida ostetakse Prantsusmaalt, Itaaliast, Saksamaalt, Uus-Meremaalt, Tšiilist ja mujalt ning seetõttu on võimalik tarbijatele paremat hinda pakkuda.
Oliver Rist lisab, et hoolitseda tuleb ka hinnatundliku tarbija eest. “Peame oma sortimenti ka odavamate toodetega rikastama.”
Peamine suundumus toidukaubanduse sortimendis on tervislikkus. “Gluteeni- ja laktoosivabad ning veganitooted peavad poes esindatud olema, nagu ka mahetooted. Võrreldes lääne inimestega teevad Eesti inimesed ise kodus palju süüa. See on alati nii olnud, Eestis pole pooltooted kunagi olnud laialt levinud.” Kvaliteedi osas on aga tarbijad üha nõudlikumad.
KUIDAS KUJUNEB SORTIMENT?
Selleks, et inimeste eelistusi tundma õppida, koondatakse turumüügi statistika, müügianalüüsid, tootjate ja edasimüüjate uuringud, tarbijauuringud jms ning jälgitakse tarbijate ostueelistuste statistikat. Ühtlasi jälgitakse turutrende nii Eestis kui ka mujal maailmas ja testitakse tooteid: mis näib inimestele meeldivat, läheb müügiks.
Autor: Maret Einmann