Juuni alguses toimus Tallinnas Lillepaviljonis Coop Foorum, kus Eesti toidu hetkeseisust andsid ülevaate sektori mõjukaimad esindajad talunikest ministrini. Lisaks selgus, kui palju jätab eestimaise toidu eelistamine Eesti riigi eelarvesse rohkem raha võrreldes välismaise toiduga.

Kui eelmise aasta sügisel selgus Toiduliidu ja Emori läbiviidud uuringust, et eestimaise toidu eelistamine on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele, otsustasime aidata tõsta Eesti inimeste teadlikkust kodumaise toidu olulisusest. Kohalik toit meie ühistutes olnud esikohal läbi 122 aasta ning soovime, et see jääks nii ka edaspidi.

Keskühistu ostudirektor Oliver Rist välja arvutuskäigu, mille järgi jõuab Eesti riigi eelarvesse kaks kord rohkem makse, kui eelistada välismaise toidu asemel eestimaist. „Kui arvestada tegevuskulusid, tööjõukulusid, kasumiosa, kaubakulu ja käibemaksu, siis näiteks eestimaise ja kümme eurot maksva toidukauba puhul jõuab maksudena riigile 4,23 eurot, samal ajal välismaise toote puhul vaid 2,13 eurot. Kui iga Eesti pere vahetab näiteks vaid korra kuus välismaise toidueelistuse kümne euro väärtuses kodumaise vastu, kasvaksid riigi tulud aastas 16 miljoni euro võrra ehk vaja poleks kehtestada plaanitavat magusamaksu,“ ütles Rist.

Kõigi ettekannete puhul jäi kõlama, et Eesti toidul on riigi julgeolekus täita oluline roll. „Toidujulgeolek moodustab julgeolekust väga suure osa, millest oleme liiga vähe rääkinud, justkui see toimiks iseenesest. Peame selle teema palju rohkem lauda tooma, kui julgeolekust räägime,“ kommenteeris regionaalminister Piret Hartman. „Riik saab siin ise eeskujuks olla – millist toitu eelistame avalikus sektoris, koolides, hooldekodudes, kaitseväes,“ lisas minister.

Eesti toidutootmise olukord on aga viimaste aastate jooksul muutunud keerulisemaks. „Tarbijate kindlustunne on praegu väga madal, kohalike toodete eelistamine väheneb, konkurentsivõime kahaneb, ebakindlas majandus- ja maksukeskkonnas on investeeringud vähenenud või peatatud,“ kirjeldas praegust olukorda Kalevi, Põltsamaa ja Felixi toodangut valmistava Orkla Eesti tegevjuht Kaido Kaare. „Lisaks toimub ühe sektori karm maksustamine – käibemaks, magusamaks, plastimaks, automaks, jäätmetasud... Ehk siis Eestis toodetud kaupade konkurentsivõime väheneb veelgi ja paneb ka töökohad ohtu,“ ütles Kaare.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats tõi välja, et eelmine aasta oli Eesti põllumajandusele äärmiselt keeruline, tuues rekordilise 72 miljoni euro suuruse ettevõttetulu languse ja 60-70 miljoni euro suuruse võlgnevuse tarbijate ees, mis on sektorit sundinud otsima kiireid lahendusi likviidsusprobleemidele.

„Meil on perioode, kus poodides on lõppenud hooaja kodumaine kaup otsas ja uut pole pakkuda – näiteks lahtist porgandit või kartulit. Mõelge, kui suur jalajälg kaasneb näiteks Itaaliast kartuli siia vedamisega. Hea meelega pakuks selle asemel kohalikku. Siin peaksid kõik tootjad omavahel koostööd tegema, et väikesed oleksid üheskoos suuremad ja oleks võimalik aastaringselt kodumaist toodangut pakkuda,“ viitas keskühistu juht Rainer Rohtla. „Eestimaise toidu eelistus sõltub väga palju jaekettide enda sortimendi valikust ja otsustest, nii on poekettidel suur vastutus,“ lisas Rohtla.

Coop Foorum “Tulevikukindel Eesti toit” tõi kokku kaubanduse, toidutootmise ja -tööstuse liidrid ning tippametnikud ja poliitikakujundajad, et leida lahendused, kuidas tagada kodumaise toidutootmise ja majanduse jätkusuutlikkus ning julgeolek.