Coop hoiab Eesti jaekaubanduses kindlalt turuliidri kohta
15.05.2025

Coop Eesti juhatuse esimehe sõnul investeeriti 2024. aastal palju kasumist taskukohaste hindade tagamisse Eesti tarbijatele.
Eesti suurima jaeketi Coopi eelmise aasta netokäive ulatus 856,1 miljoni euroni, hoides seega 23,16% turuosaga selgelt turuliidri positsiooni.
“Vaatamata üldisele majanduslikule ebakindlusele ja toidukaupade müügimahtude vähenemisele jätkas Coop investeeringuid kaupluste arendamisse ning klientidele sõbralike hindade pakkumist,” ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla. Ta tõdes, et Eesti majanduses jätkus 2024. aastal langus, mis pingestas nii tarbijate kui ka kaubanduse olukorda.
„Hoolimata maksutõusudest oli ja on meie põhirõhk pakkuda klientidele jätkuvalt taskukohaseid hindu, sest tajume selgelt, et Eesti inimeste majanduslik toimetulek on viimastel aastatel sattunud järjest tugevama surve alla. Taskukohaste hindade tagamiseks oleme alandanud hindu enda kasumlikkuse arvelt. Seetõttu vähenes Coopi kasum 2024. aastal 45%, võrreldes aasta varasemaga,“ lisas Rohtla.
Coopi eelmise aasta jaekaubanduse netokäive oli grupi tasandil 856,1 miljonit eurot, vähenedes aastaga 0,77% ehk 6,6 miljonit eurot. Ärikasum langes 24,8 miljonilt eurolt 13,7 miljoni eurole. Ühistulise organisatsioonina ei maksa Coop dividende, vaid investeerib kasumi kogu ulatuses kogukonda, kaupluste arendamisse ja müügivõrgu parendamiseks.
Investeeringud kauplustevõrku jätkuvad
“Kulude surve on olnud tugev, kuid näeme vahetult, et viimased aastad on toonud Eesti inimestele järjest keerulisemaid valikuid igapäevaseks toimetulekuks. Seetõttu on meie peamine fookus olnud, et minimaalne osa kaupade hinnatõusust kanduks tarbijale edasi, kuigi toiduainete hinnad maailmas jätkuvalt kasvavad,” tõi Coop Eesti finantsdirektor Veiko Haavapuu esile.
Vaatamata müügimahu vähenemisele jätkas Coop kogu grupi lõikes investeeringuid kaubandusvõrgu arengusse. “Tööjõukulude 5,7-protsendiline kasv ja kliendipakkumistesse investeerimine on vähendanud meie kasumlikkust, kuid oleme endiselt tugeval positsioonil. Erinevalt teistest jaekettidest, kelle kasum liigub omanikule Eestis või välismaal, suunavad Coopi ühistud kogu oma tulu investeeringutena kogukondadesse tagasi,“ rääkis Haavapuu.
Coopi piirkondlikud ühistud avasid 2024. aastal üheksa uut kauplust ning rekonstrueerisid veel üheksa olemasolevat poodi. Igal aastal täieneb või värskeneb Coopi kauplustevõrk 15-20 uue või renoveeritud kauplusega Eesti eri nurkades. „Nii ka sel aastal,“ rõhutas Coop Eesti finantsdirektor käesoleva aasta plaane. Ühtlasi on Coop Eesti üks olulisemaid tööandjaid ja suuremaid maksumaksjaid. Grupi tööjõukulud olid eelmisel aastal 125 miljonit eurot, tööjõumakse tasuti 45,7 miljonit euro ulatuses ning riiklikke makse 83,9 miljonit eurot. Coop andis mullu üle Eesti tööd ligi 6000 inimesele.
2024. aastal jätkas kasvamist Coopi suur püsikliendiprogramm. Aasta lõpuks oli käibel ligikaudu 700 000 Säästukaarti ja Säästukaart Plussi ning 165 000 virtuaalset kliendikaarti. Coopi kliendid said püsikliendiprogrammis 2024. aastal soodustusi ja boonuseid kokku 124 miljoni euro väärtuses. Kliendid kogusid boonusraha kokku 10,2 miljoni euro ulatuses, mis on läbi aegade suurim summa. Juunis turule toodud Coop mobiiliäpp tõestas klientide suurt huvi digitaalse ostlemise vastu, saavutades kuue kuu jooksul 200 000 allalaadimist. Äpp võimaldab toodete skaneerimist ja ostude eest tasumist mobiiltelefonis.
Palju arendusplaane ka 2025. aastal
Sel aastal plaanib Coop Eesti arendada püsikliendiprogrammi ja personaalsete pakkumiste lahendust, laiendada Coop äpi funktsionaalsust kliendikogemuse parandamiseks, lansseerida Coop Kokkade uue brändi ja tooted ning väärtustada jätkuvalt kodumaise toidu kättesaadavust. Samuti käivitab Coop Eesti koostöös Elektrum Eestiga riigi seni suurima elektriautode laadimisjaamade rajamise projekti. Selle käigus paigaldatakse kahe aasta jooksul laadimisjaamad enam kui 200 Coopi kaupluse juurde üle Eesti.
Coop Eesti on käibe ja turuosa järgi Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelev organisatsioon, mis tegutseb ühistulise organisatsioonina ja kuulub üle 60 000 Eesti inimesele. Coop Eesti koosneb 18 piirkondlikust tarbijaühistust ja nende koostööd koordineerivast keskühistust. 2024. aasta lõpus oli Coop Eestil tegutsevaid müügiüksusi 319, mis asuvad üle Eesti suurlinnadest väikeasulateni, olles paljudes piirkondades ka põhiline toidu- ja esmatarbekaupade teenuse pakkuja.
Coop hoiab elu maal
Piirkondlike ühistute majandustulemused ja kauplustevõrk 2024. aastal
Ühistu | Netokäive (mln eur) | Kaupluste arv |
Abja Tarbijate Ühistu | 11,4 | 8 |
Antsla Tarbijate Ühistu | 8,5 | 7 |
Elva Tarbijate Ühistu | 48,7 | 18 |
Haapsalu Tarbijate Ühistu | 26,7 | 9 |
Harju Tarbijate Ühistu | 152,5 | 27 |
Hiiumaa Tarbijate Ühistu | 18,9 | 8 |
Jõgeva Majandusühistu | 36,6 | 25 |
Järva Tarbijate Ühistu | 133,2 | 42 |
Kilingi-Nõmme Majandusühistu | 12,5 | 9 |
Lihula Tarbijate Ühistu | 12,4 | 13 |
Põlva Tarbijate Ühistu | 53,4 | 24 |
Rapla Tarbijate Ühistu | 36,6 | 14 |
Saaremaa Tarbijate Ühistu | 54,3 | 26 |
Tartu Tarbijate Kooperatiiv | 114,7 | 26 |
Tõrva Tarbijate Ühistu | 18,0 | 9 |
Viljandi Tarbijate Ühistu | 49,1 | 23 |
Võru Tarbijate Ühistu | 43,9 | 21 |
Vändra Tarbijate Ühistu | 24,7 | 10 |