Iga päev vurab Eestimaa teedel üle 100 Coopi veoauto. Kui nad sõidaksid kõik ühes suures kolonnis, saaksime koguni ühe kilomeetrise rivi. „Coopi logistikakeskuses töötab üle 400 inimese. Selleks, et kõik töötaks nagu kellavärk, alustame oma hommikuid ja vahetusi tahvlikoosolekutega,“ tutvustab Coop Eesti Keskühistu operatsioonide juht Alan Uustal. 

Coopi logistikakeskus on sama suur kui Tallinna Kristiine keskus. Igapäevaselt võtame vastu üle 2700 kaubaaluse, mis on üks miljon ühikut kaupa. Alani ülesanne on tagada, et kaup liiguks maja sees võimalikult sujuvalt. Selleks, et iga asi jõuaks laos oma õigele kohale, kasutame kauba vastuvõtus erilist skännimise süsteemi.

Kuidas käib kauba vastuvõtmine Coopi logistikakeskusesse?

“Meil on majasisene triipkood, mille me esmalt kauba jaoks loome. Seejärel skännime sisse tulnud kauba enda triipkoodi ja seome need kaks triipkoodi omavahel üheks,” kirjeldab kauba vastuvõtja Kai Pärg. “Loodud triipkoodil on info selle kohta, mis kaubaga on tegu ja kus kaup logistikakeskuses paigutub. Saabuval kaubal tuleb alati kontrollida kvaliteeti ja koguseid, et oleks nii nagu kirjas on. Siis võtamegi seotud triipkoodi ja paneme kaubale peale.” 

Kui kaup on logistikakeskusesse vastu võetud, võtab virnastaja töö kauba vastuvõtjalt üle. Infot vastuvõetud kauba kohta on talletatud sellesse samasse triipkoodi, mis kauba vastuvõtja kaubale peale kleebib. 
Coopi laos üle 15 000 erineva toote. Selleks, et iga Coopi pood saaks kauba, mis tellinud on, tuleb lao töötajatel see kõik kokku panna ehk komplekteerida.

Kuidas käib kauba komplekteerimine?

Komlepkteerija Timo Ronk selgitab, et kauba kokku panemine on üsna lihtne, sest Coopis on kasutusel häälkomplekteerimise süsteem, mis saadab vajaliku info kõrvaklappide kaudu töötajale. „See ütleb mulle, kuhu on vaja minna ja kui palju on vaja võtta. Juba üle 10 aasta ei ole me siin paberit ega pastakat kasutanud. Selle süsteemiga on palju mugavam tööd teha, sest nii hoian ma oma käed vabad.”

Coopi logistikakeskuses opereerib tava- ja jaheladu

Tavalaos hoitakse kaupasid, mis ei vaja erilist temperatuuri, jahelaos hoitakse kaupasid lilledest lihani. Iga päev liigub jahelaost üle 400 000 ühiku kaupa välja.
„See on nagu üks suur külmkapp, suurem kui A'le Coq Arena,“ annab Alan jahelao suurusest ettekujutuse. „Igal külmikul on ka sügavkülm, meie oma on natuke suurem: põrandapinda 1400 ruutmeetrit. Temperatuur on siin miinus 20 konstantselt, kuid töö käib ikka täistuuridel.“ Külmlaos töötamiseks on vaja eririideid, mis tööandja loomulikult kõikidele tagab.

Jahelao uutele töötajatele on toeks mentor

Uute töötajate saabudes aitame neil aru saada, kuidas käib töö Coopi logistikakeskuses ja selle jaoks on abiks Coopi jahelao mentor Jaroslav Volgin. Jaroslav annab uutele kolleegidele juhiseid õigetest töövõtetest ja igapäevasest töökorraldusest. “Uutel töötajatel aitan kohaneda uue keskkonnaga, näitan ette turvalised töövõtted ja jagan oma kogemusi ja teadmisi.”

Tööampsud taaralaos

Kui üldjuhul peetakse taara all silmas pudeleid, siis logistikute ja laondusinimeste jaoks tähendab taara näiteks euroaluseid, pappkaste, plastikut ja pappi. Kõik, mis võimalik, saadetakse uuesti ringlusse. 
Taaralaos käiakse sageli tegemas ka tööampse ja nii mõnigi ampsu tegija on jäänud pikemaks ajaks tööle. Juba teist suve taaralaos lisaraha teeniv Rasmus Lepp räägib, et ostab omale teenitud tulu eest uue ratta. 

Kaubad sõidavad üle Eesti laiali

Ühe päeva jooksul väljastatakse logistikakeskusest üle 2500 kaubaaluse jagu kaupu ja seda on sama palju, kui mahub Tallinna raekoja platsile. Veel enne seda, kui kaubad Coopi kaupluste poole laiali sõidavad, teevad oma osa ka konsolideerijad ja kauba väljastajad. 

Konsolideerija on inimene, kes tõstab ühe kaupluse jaoks mõeldud erinevate komplekteerijate toodud kaubaalused ühte konteinerisse kokku. “Kokku paneme erinevad kaubad selle jaoks, et kauplustele õhku mitte saata,“ selgitab konsolideerija Ivo Varik. Kui kaubad koos, tõstetakse need kaubaautodesse ja sõit Coopi kauplustesse võib alata.

Coopi logistikakeskuse töötajad teavad, mida nad teevad ja miks nende töö vajalik on. Inimestevaheline koostöö on edu võti.