Koguni 80% Eesti inimestest soovib, et väiketootjate toidukaup oleks kättesaadavam. Vastanutest 67% eelistab Eesti väiketootjate toidukaupa osta turu või e-poe asemel kauplusest, selgus Coopi tellitud Norstati üle-eestilisest arvamusuuringust.
Uuringus osalejatest 62% vastas „jah“ või „pigem jah“ küsimusele, kas nad eelistavad osta Eesti väiketootjate toidukaupu. Samal ajal vastas eitavalt vaid 8% küsitletutest. Eelistus puudus 29% vastanutest.
Tarbijad tõid väiketootjate kaupade eelistamise peamiste argumentidena esile toidu kohaliku päritolu (72%), võimaluse toetada väiketootjat (57%), toidu värskuse (53%) ja asjaolu, et seal on vähem lisaaineid (37%). Seejuures on 47% vastanutest valmis väiketootja kauba eest maksma kuni 10% rohkem ning 16% tarbijatest isegi kuni 30% rohkem. Seevastu 20% vastanutest ei ole valmis väiketootja kauba eest rohkem maksma.
Küsitlusest selgus, et tarbijad on põhiliselt ostnud väiketootjate pagaritooteid (60% vastanutest), lihatooteid (57%), puu- ja köögivilju (56%) ning piimatooteid (48%).
Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla avaldas lootust, et algav september, mis tähistab ka Eesti toidu kuud, aitab kodumaisele kvaliteetsele toidule väärilist tähelepanu tuua. „Eestis on väga palju väiketootjaid, kelle toodang on ülikvaliteetne ja maitsev. Nende kaupa ostes hoiame ja loome uusi töökohti, vähendame transpordist tekkivat jalajälge ning jätame raha kodusesse Eestisse,“ ütles Rohtla.
Kuna väiketootjatel on reeglina keeruline saada oma kaupa müügile suurtesse jaekettidesse, siis on Coopi piirkondlikud ühistud teinud juba aastaid tihedat koostööd oma kandis tegutsevate väiketootjatega. „Nii võibki ühes Coopi kaupluses leida ühe väiketootja kartulit ning teisest Coopi kauplusest teise kohaliku talu kartulit, tomatit või muud kaupa,“ selgitas Rohtla. „Kodumaise kauba ostmine on lihtsaim viis meie oma majandust toetada.“
Coopi kaupluseketis on suurim eestimaise toidu valik, samuti müüb Coop kõige rohkem kodumaist toidukaupa – iga päev 1,5 miljoni euro eest. Kodumaise toidu müük Coopi käibes kasvab ja on jõudnud rohkem kui 65 protsendini kogumahust. Coopis müüdav värske sea- ja veiseliha on sada protsenti kodumaine, samuti kõik põhipiimatooted.
Norstat küsitles üle-eestilise uuringu jaoks 500 inimest vanuses 18-75 aastat.
Coop Eesti koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kellele kuulub kokku 320 kauplust üle riigi ehk ligi pooled Eesti toidukauplused. 2022. aastal oli Coopi ühistute netokäive kokku üle 805 miljoni euro, millega on turuliider 23,6 protsendiga. Coopis töötab üle 6000 inimese.
Ühistulise organisatsioonina ei ole Coopil traditsioonilisi ärimeestest omanikke, vaid kuulub ühistute liikmetele, keda on kokku üle 60 000. Seetõttu ei maksa Coop ka dividende, vaid investeerib kogu kasumi tagasi kaubandusvõrgu arendamisse või kohaliku tähtsusega ettevõtmiste toetamisse Eestis.