Poodkasti saates jagas mõtteid taluliidu juhi Kerli Atsiga

POODKAST | Mida teha, et kohalik talutoit jääks pöörases keerises ellu? Särasilmne talunik teab vastust

31.01.2024 Uudised, Kohalik toit

„Hea toit ei ole kunagi anonüümne – peame alati teadma, kust toit tuleb ja kes seda kasvatab, seal taga peab olema tuttav inimene ja nägu,“ kinnitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu särasilmne tegevjuht ja talunik Kerli Ats värskes saates Poodkast.

Kerli Ats on taluliidu noor juht, kes ajab kohalike talunike asja nii Eestis kui ka Brüsselis. Ta on ka ise talupidaja, kes aastast 2018 kasvatab Pärnumaal lihaveiseid, ja aitab sedasi luua uut kuvandit kaasaegsest põllumehest.

„Põllumajanduses on skisofreeniline olukord, kus räägime ekspordivõimekusest, kuid see on ainult suurtel tegijatel. Tarneahelad peavad muutuma lühikeseks ja kohalikuks, kuid väiketootjatel pole piisavat mahtu, et üleriigilisi poekette varustada,“ kirjeldas Ats. „Coopi kohalikud poed on siin kindlasti sobivaks väljundiks. Samuti on rohkem vaja arendada ühistegevust, mis muudab väiketegijate toimetamise jätkusuutlikumaks.“

Ats lisas, et näiteks kliima soojenemine mõjutab väga palju põllumajandust ja tootmiskulusid. „Talupidaja ei saa öelda, et sellised olid kulud ja selline on kauba õiglane hind. Väiketalunikule öeldakse ette, mis on kokkuostuhind ja selle hinnaga tulebki ära müüa. Eesti põllumajandus kontsentreerub väga kiiresti suurteks tootmisteks, kus saavutatakse mahuefekt. Nii mõtlevad paljud, kuidas jätkata, kuidas sektoris püsida.“

Erinevad uuringud on näidanud, et eestlane on kohaliku toidu patrioot, kuid lõpliku valiku langetab siiski hinna põhjal. „Eesti väiketootjate positsioon on seeläbi nõrgenenud, sest hinnaga ei saa lõpuni konkureerida. Minu käsi ei tõuse aga kellegi teise kaupa ostma, sest näen, kui suure südamega meie talunikud seitse päeva nädalas tegutsevad,“ rääkis Ats. „Muide, kui tarbijana oma toidulaud korralikult läbi mõelda, siis ei tule kodumaisest toidust koosnev ostukorv kallim. Eestlane viskab aastas prügikasti 26 kilogrammi toitu, seda on ikka väga palju.“

Ta rõhutas ka noortele suunatud aktiivõppeprogrammide tähtsust, mis aitavad teadmist lasteni viia. „Kuulsin, kuidas üks laps ütles, et põllumajandustootmine tuleb üldse lõpetada, sest see on kõige suurem saastaja... Kui lapsed saavad kohapeal vaadata, kuidas toit valmib, siis sellest on sisulist kasu,“ arvas Ats.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla nägi lahendust ka, kuidas vältida muresid õpetajate palga, maksutõusude või 400 miljoni euro suuruse eelarvepuudujäägiga. „Kui iga eestlane vahetaks poes välismaise toidukauba kodumaise vastu välja, siis jääksid paljud streigid ja maksutõusud ära. Sel teel laekub lihtsalt maksuraha Eestisse märgatavalt rohkem.“

Eesti ilm läheb järjest soojemaks. Juba praegu kasvatakse Eestis safranit, mahearbuusi, bataati ja teisi täiesti uusi sorte. Maitsvatest viinamarjadest rääkimata. Mida seegi suur hoovus tähendab kohaliku põllumajanduse jaoks?

Poodkasti saadet veavad Coopi juht Rainer Rohtla ja ajakirjanik Rasmus Kagge. Kuula täpsemalt juba Delfi Taskust, mis on eestlase toidulaual näiteks viie või kümne aasta pärast.