Millal Sina viimati vutimuna sõid? Loodetavasti hiljuti, sest selles pisikeses imemunas peitub suures koguses vitamiine, mineraale ja aminohappeid. Hea viis pimedal sügistalvel oma tervist turgutada!
Peipsi järve põhjatipus Alajõe külas asuv Järveotsa Vutifarm on perefirma, mille juured ulatuvad enam kui 40 aasta tagusesse aega. Algselt väike, mõnesaja linnuga kodumajapidamine on tänaseks kasvanud suureks linnukasvatuseks. Just sealt tulevad eriti hõrgud vutimunad ja vutiliha. Et kvaliteetne liha ja muna jõuaks iga eestlaseni, on õla alla pannud Coop. “Suur abi on Coop toidukaupluste ketist, kuna sel viisil jõuab väike vutimuna igasse Eestimaa nurka,” sõnab Järveotsa Vutifarmi juhatuse liige Janika Jõgi.
Vutimuna võlujõud
Vutimunas peitub palju kasulikku, mida organismil vaja. Jõgi selgitab, et just need väikesed munad sisaldavad inimorganismile soodsas kombinatsioonis vitamiine, aminohappeid ja mineraalaineid. “Tänu kanamunast tunduvalt kergemini omastatava valkaine tõttu sobib vutimuna ka allergikutele,” loetleb ta kasutegureid, “Väidetavalt aitab vutimuna organismi väsimuse ja depressiooni korral, soodustab mälutegevust, tugevdab luustikku, leevendab astmaatilisi vaevusi, tõstab meeste potentsi ning taastab organismi peale rasket haigust.” Väike, aga võimas!
Järjepidevusega sihile
Tänaseks eduka perefirma algus ei olnud kergete killast. Pererahvas tegi kõiki toimetusi ise ning oma kätega ehitati ka kõik lindude pidamiseks vajaminev, sest saada tol ajal polnud midagi. „Samm-sammult kasvasime, kuni tuli riigikorra vahetus, millega kaasnes kahjuks ka turu kadumine ning sunnitud paus lindude pidamises. Kui inimesed olid uue korra ja rahaga kohanenud, siis proovisime uuesti. Algus oli raske, sest endiselt ei olnud midagi saada, finantse nappis ning pidime olema väga järjekindlad, et mitte alla anda,“ räägib Jõgi ettevõtlusega seonduvatest väljakutsetest, „Usk, järjekindlus ja pidev töö aitasid areneda ja kasvada.“ Vutifarmi eestvedajad püüavad nüüd olla oma teadmistega abiks neile, kel sama teekond mõtteis mõlkumas.
